Kujutan ette, et inimestel on närv täitsa must ning on palju väsimust ja tüdimust ka. Mul endal samamoodi – tahaks, et see jama juba ükskord lõpeks, aga lõppu kuidagi veel ei paista. Lihtsam oleks toime tulla, kui teaks, millal sellele lõpp tuleb, aga ei tea, nii et loodame suve peale.

Seda, mis peredes toimub, võime aimata. Eks on keeruline, aga kui keeruline? Ilmselt on nii, et mõnes peres väga ja mõned pered saavad lihtsamini hakkama. Inimesed on ju erinevad.

Tänavused jõulud tulevad koroona tõttu täiesti teistsugused. Aeg on niigi selline, et inimesed, kel pole peret või suurt lähedaste ringi, kipuvad end üksikuna tundma. Nüüd ei soovitata ka seltskondadel kokku tulla. Kuidas üldse mingigi meeleolu säilitada?

Eks jõulud ole fiktsioon ja siia on juurde tulnud palju romantilist ootust, milline peaks üks jõul olema. Filmid ja reklaamid ju toidavad seda ootust, et tänapäeva inimene peaks olema ööpäev läbi õnnelik ning eriti õnnelik peaks ta olema teatud tähtpäevadel, nagu näiteks jõulud. Ja kui siis seda õnne pole, on justkui halvasti.

Jõulud on läbi aja olnud väga kõrge ärevusega aeg ja eriti stressis on naised enne jõule, sest ideaali taotlus on suur. Peab olema koristatud, erilised kingid ostetud ja nüüd on juurde tulnud ka veel see nõue, et kingitused tuleks ise meisterdada, poest ostetu ei ole nii originaalne. Laud peab olema uhkelt kaetud, samas peame saledaks jääma. See on nii vastuoluline ja peas kinni, ning see, et jõulud võiks olla rahuaeg, on väga kaduma läinud.