Suri Vahur Tõnissoo - mees, kes tegi kõike „täiega”.
(4)
On kurb tõde, et inimesed, kes teevad kõike kogu hingest, ei pea kaua vastu. Nii oli ka Vahuriga. Liiga vara meie seast lahkunud mehe lähedased teadsid, et eelmisel suvel, kui tuli võidelda selle eest, et maasikakasvatajad ja piimatootjad tööjõu tagasi saaskid ning ellu jääksid, rääkinud ta mõne korra sellest, et „süda jupsib”. Aga nii lõplikku lahendust ei osanud oodata mitte keegi.
Juba kümmekond aasta tagasi, kui Vahur oli lüpsitehnika firma DeLaval esindaja Eestis, oli selge, et ta ei tee oma tööd n-ö üle jala. Just Vahuri ajal algas DeLavali kaasaegse lüpsitehnika ja lüpsirobotite võidukäik Eestis. Olid kogunemised, robotiklubi, õppereisid.
Särav isiksus
Sel ajal käisin koos Eesti karjakasvatajatega tema korraldatud reisil Hannoveris Eurotieri näitusel. Suurepäraselt korraldatud reis, kompetentne uusima lüpsitehnika ülevaade, õiged inimesed asja selgitamas. Hästi sisustatud aeg, suurepärane seltskond... ning kõige selle taustal ja keskmes Vahuri särav isiksus.
Juba pärast DeLavali perioodi tundus talle, et peaks korraks aja maha võtma ja otsima endale akude laadimise võimalusi.
Siis oli ta jälle tagasi, seekord tootjate ühistu FarmIn eesotsas, ja sellest peale sai tema südameasjaks põllumeeste koostöö. 1. septembril 2015 sai temast Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees. Tema suureks sooviks oli, et Eesti põllumeeste ühistud muutuksid tugevaks ja ühistegevus Eestis saaks kindlalt jalad alla.
Sellega seoses on mul meeles tõsine ja südamlik jutuajamine Vahuriga ühel 2015. aasta sügisõhtul Paide kohvikus, sest see jäi talle koduteele - Vahuril on kaunis ja hubane kodu Kehtnas.
Vahuri missioonitunne ei piirdunud ainult põllumajandusega.
Siis tundus, et mees on suur visionäär.
„Edu võti on koostöös, mitte konkurentsis. Põllumeeste puhul tähendab see seda, et tuleb teha kõikides põhisektorites oma töötlemisüksused: piima keskühistu koos oma töötlemise ja turustamisega, liha keskühistu oma töötlemise ja turustamisega, teravilja keskühistu oma töötlemise ja turustamisega. Praegu ajab iga mees oma asja. See on kestnud 25 aastat ja tulemused on hästi näha. Peaks juba selge olema, et senine praktika on põllumeestele hukatuslik,” rääkis ta juba rohkem kui viis aastat tagasi.
Koostöö edendaja
Kui põllumeeste keskliit ühines aastal 2017 põllumajandus-kaubanduskojaga, sai Vahurist koja juhatuse liige ning tema vastutusalaks sai põllumajandus.
Tõnissoo lõpetas EPA mehhaniseerimise osakonna ning 2018. aastal valiti ta EMÜ aasta vilistlaseks.
Aga Vahuri missioonitunne ei piirdunud ainult põllumajandusega. Ta tegi väga suurt selgitustööd, et Rail Balticu trass ikka õigest kohast kulgema hakkaks ning selle alla liiga palju põlde ja kodusid ei jääks.
Tõnissoo asutatud on veebileht “Avalikult Rail Balticust”. Ühes raadiosaates on ta selgitanud, et esialgne Rail Balticu trass ei arvesta põldude ega külakogukondadega. Selle töö eest nimetas vabaühenduste liit Tõnissoo aasta missiooniinimeseks.
Vahuri ärasaatmine toimub pereringis. Olude paranedes on EPKK-l kavas korraldada Vahuri mälestusüritus.
Maaleht avaldab sügavat kaastunnet Vahuri perele ja kolleegidele.
