Tavatingimuste rekord kuulub seega hetkel Jõhvile.

Sünoptiku sõnul on ööl vastu homset oodata veelgi külmemat ilma, väiksemates postides pole välistatud ka -30 kraadine pakane.

Ka Lääne-Virumaal Paasveres oli täna varahommikul külmakraade 29, avaldas sünoptik Kairo Kiitsak sotsiaalmeedias. Simunas näitas näidik mõni tund hiljem -26. Ka tuleval ööl langeb üle Eesti valdavalt alla -10, Ida pool ka alla -20.

Siinkohal on paslik anda ka nõu, kuidas kuidas krõbedaks pakaseks valmistuda, et veetorud jäässe ei läheks.

Veetoru külmumine on eriti halb metallist toru puhul - vesi külmudes paisub ja surub toru lõhki. Plasttoru on elastsem ja reeglina külmumine toru lõhki külmumist ei põhjusta, on varasemaltki Küll on aga külmumisele tundlikumad plastiktorude jätkumuhvid, põlved ja muud ühenduselemendid.

Üheks levinumaks abinõuks veetoru külmumise vastu on veekraani tilkuma või nirisema jätmine, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes. Veetorustikes oleva vee soojus on ca +5 kraadi C. Kuid see on äärmuslik abinõu ja tuleks kasutada siiski mõistlikkuse piires.

Vali õige soojustus

Päästeamet annab nõu, et torustiku külmumise vältimiseks on üheks meetmeks ka lisaisolatsioon. Selleks tuleb kasutada õigeid, pinnasesse paigaldamiseks ettenähtud materjale, mis ei märgu ega ime endasse niiskust. Valede materjalide kasutamine ainult suurendab külmumisohtu.

Savi-, muda- ja peenmoreenpinnasesse keltsa tsooni ehitatud torustike isolatsiooniks kasutatakse horisontaalset isolatsiooni - toru peale asetatakse plaat-isolatsioonimaterjal, on varasemaltki Maalehe veergudel nõu andnud Kose Vesi OÜ juht Margus Proos.

Mittekülmuva liiva-, kruusa- ja jämeda moreenpinnase korral on otstarbekas kasutada kumerat, torude seinu katvat U-kujulist tarindit, mis võimaldab efektiivselt torudest eralduvat soojust kasutada.

Kindel küttekaabel

Klassikaliseks veetoru külmumise kohaks on veetoru maja sisend. Kui õuealas paigaldatakse torud üldjuhul nõutud sügavusele, siis veetorusisend tuleb tihti majja sisse ainult 50-70 cm sügavuselt. Seal tekibki külmasild ja vesi torus külmub.

Sellise vea parandamiseks on kõige lihtsam variant kasutada küttekaablit. Kasutada võib nii toru pinnapealse kinnitusega kaablit kui ka toru sisse pandavat. Kaabli paigaldusel tuleb lähtuda kaabli tootja poolt ett e antud nõuetest.

Elektrienergia kokkuhoiu mõttes on otstarbekas kasutada n-ö isereguleeruvat kaablit, millel küte lülitub sisse automaatselt külmumispiiri lähedasel temperatuuril. Kuid võib ka kasutada küttekaabli sissevälja lülitamiseks elektroonilist termostaati koos anduriga.

Kui aga torud peaksidki jäässe minema, on nende üles sulatamiseks kõige ohutum kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Külmunud plastmassveetoru on võimalik sulatada ka aurugeneraatori ning teiste kütteallikatega, aga ka sooja ning külma veega, kui on olemas alternatiivne veeallikas.

Kasutatakse ka varianti, kus lükatakse veetoru jätkust sisse kuumavee survepesuri voolik. Kindlasti peab sel juhul vooliku enne torusse lükkamist desinfitseerima, et joogivee torustikku ei pääseks mikroobid ja bakterid.

"Mitte mingil juhul ei tohi torusid sulatada lahtise leegiga, näiteks leeklambiga," pani päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets südamele. Kui oma jõust jääb külmunud torude sulatamisel väheks, tuleb kutsuda professionaalne abi.

Margus Proos, OÜ Kose Vesi juhataja
Torustiku külmumise eest kaitsvate meetmete otsimisel on määravateks teguriteks nii ilmastikutingimused kui ka pinnase omadused.


Ehitusnormid näevad ette, et veetorustikud tuleb paigaldada allapoole maapinna külmumispiiri. Reeglina on see 1,6-1,9 m. Täpsemalt sõltub see sügavus pinnasest. Liiva-, kruusa- ja jämeda moreenpinnase korral on külmuva pinnase ehk keltsa piir sügavamal kui savi ja mustmulla puhul. Selle põhjuseks on jämedama pinnase suurem soojusjuhtivus ja väiksem soojuse akumulatsioon. Maapinna lähedale paigaldatud torustike külmumisoht on jämeda pinnase korral suurem kui palju niiskema savipinnase korral.


Välistorustike puhul on soovitav meelde jätta, et maapind külmub sügavamalt rohkem seal, kust talvel on lumi pealt ära lükatud või kinni sõidetud-tallatud. Sellistes kohtade on eriti oluline torustike õige rajamissügavus.


Kindel küttekaabel


Klassikaliseks veetoru külmumise kohaks on veetoru maja sisend. Kui õuealas paigaldatakse torud üldjuhul nõutud sügavusele, siis veetorusisend tuleb tihti majja sisse ainult 50-70 cm sügavuselt. Seal tekibki külmasild ja vesi torus külmub.


Sellise vea parandamiseks on kõige lihtsam variant kasutada küttekaablit. Kasutada võib nii toru pinnapealse kinnitusega kaablit kui ka toru sisse pandavat. Kaabli paigaldusel tuleb lähtuda kaabli tootja poolt ett e antud nõuetest.


Elektrienergia kokkuhoiu mõttes on otstarbekas kasutada n-ö isereguleeruvat kaablit, millel küte lülitub sisse automaatselt külmumispiiri lähedasel temperatuuril. Kuid võib ka kasutada küttekaabli sissevälja lülitamiseks elektroonilist termostaati koos anduriga.