Peep Talving ja Agris Peedu hindavad aastat koroonaga: Eesti on epideemiaga toimetulekul väärt hinnet 3+

26. veebruaril möödub aasta Eesti esimese koroonajuhtumi leidmisest. Senise põhjal anname Eestile tervikuna COVID-epideemiaga toimetuleku osas hindeks 3+.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Sarnaselt Hispaania gripi teise lainega toimis esimene laine vaid hoiatusena ja teine laine on mitu korda raskem. Põhjusteks on ohutunde hajumine, COVID-väsimus ja riiklike piirangute laialdane eiramine, nagu näiteks kontaktsena isoleerumisest hoidumine, haigusnähtudega tööle ja kogukonda tulemine. Praegust epidemioloogilist olukorda arvestades ei ole meie vaates riiklikud piirangud olnud piisavad. Riigiülese pandeemiaga ei saa võidelda üksnes haiglaid võimestades.

Jah, regionaalhaigla saaks ju teoorias oma kõik ligemale 1150 ravivoodit reserveerida COVID-patsientide jaoks. Praktikas on see siiski võimatu, sest üks COVID-patsient vajab sisuliselt kaks korda enam personali kui nn tavapatsient. Seda seepärast, et personal peab olema täielikus isikukaitsevarustuses, milles ei saa olla enam kui paar-kolm tundi järjest. Teine ehk veelgi mõjusam põhjus on, et ega koroonaviiruse tõttu ole kuskile kadunud insuldid, infarktid, vähkkasvajad, põletused, traumad, veremürgistused ja muud haigused. Ka need patsiendid vajavad kõrgel tasemel arstiabi, just nagu COVID-patsiendid. Küsimus on pidevas tasakaalu leidmises.