Suvehooaeg ei tähenda veel nakatumiste lõppu
(119)
Mäletatavasti oli eelmine suvi sisuliselt koroonaprii. Päevade kaupa tuvastati vaid üksikuid nakatumisi, suure osa suvest oli uusi nakkusjuhte aga ümmarguse nulli jagu. Kuidas siis on, kas soojade ilmadega levib viirus kehvemini?
Viroloog Andres Meritsa hinnangul on tõenäoline, et suvi küll võib vähendada nakatumisi, kuid mitte ilmtingimata. “See pole ainult temperatuur, see on kombinatsioon paljudest faktoritest ja väljendub eri kliimavööndites erinevalt,” selgitab ta.
Kui meie vööndis kestab koroonaviirustele ebasoodne periood üldjoontes mai keskelt augusti lõpuni, siis troopilises kliimas on see viroloogi sõnul seotud vihmaperioodiga, näiteks on praegu seda tüüpi viiruste madalhooaeg Indias.
“Väga palju sõltub suvehooaeg sellest, kuidas me sinna siseneme,” nendib Merits. “Kui mai alguseks on nakatumine madal, on tõenäoline, et hooaja ja vaktsiinidega saadakse viirus kontrolli alla ning suvi tuleb nagu eelmine või parem – viiruse leviku osas.”
Kui siseneme suvesse aga nakatumise kõrgpunktis, nagu eelmisel aastal Rootsi, on suur tõenäosus, et viiruse levik jätkub hilissuveni ja sealt võib alata uus hooaeg, vaatab viroloog tulevikku.
“Viiruse leviku mahasurumiseks on vaktsiinid parim variant, sest kui palju on Eestis inimesi, keda piirangud pole tõsiselt ära tüüdanud? Ma kardan, et vaktsiini tuleb võtta kui paratamatust või siis eeltingimust normaalse olukorra saavutamiseks,” rõhutab Merits.
Tänase seisuga on Eestis vaktsiini manustatud 103 521 doosi 72 363 inimesele. Sealhulgas on kaks doosi saanud 31 158 inimest, mis on 2,345% rahvastikust. Et riik saaks toimida taas avatud kujul, oleks vaja, et vaktsineeritud saaks 70-80% rahvastikust.
Koroonaviiruse nakatumisel ei ole aga olnud praegusest halvemaid päevi. Eile tuvastati 1204 uut nakkusjuhtu. Tänase korraldusega tõstis terviseamet haiglakohtade arvu koroonaviirusega patsientidele 926ni.
