Viljelusvõistlus muutub üha ajakohasemaks
(4)
Tänavu võtavad tugevamad viljakasvatajad omavahel mõõtu 17. korda. Võistluse eesmärk on jagada uusi teadmisi ja kogemusi, lisaks uute sortide, toodete ja tehnoloogiate tutvustamine. Võitjad selgitatakse saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse alusel.
Võistlusele võib pakkuda kõiki kombainiga koristatavaid kultuure. Tulemused mõõdetakse kõikidelt põldudelt, kuid võistlust saab pidada vaid nende kultuuridega, mida on esitatud vähemalt kolm põldu.
Selleks et osaleda, valige välja maksimaalselt kaks oma parimat põldu, mille pindala on vähemalt kümme hektarit. Kuigi aega põlde üles anda on 11. juunini, tasub juba praegu hakata plaanima, kuidas talivilju turgutada ning väetada, et sealt tõepoolest kõrge ning kvaliteetne saak saada.
Lisaks saagimeistritele kiidetakse mullasõpru
Nagu igal aastal, on ka tänavu ekspertideks teadurid ja konsulendid. Põlde käiakse vaatamas juulis ning augustis. Koristus tehakse koos kohtunikega, kes mõõdavad saagi ja võtavad mullaproovid. Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpuseminaril, mis praeguste plaanide kohaselt toimub 26. novembril.
Parima saagikuse nimel võetakse käiku kõik teadmised ja oskused.
Järjest suuremat tähelepanu pälvib muld, mis on ka tänavuse võistluse keskmes. Koostöös maaülikooli ja mullateaduse seltsiga analüüsitakse võistluspõldude mullaharimist ning antakse välja tiitel mullasõber 2021. Lisaks on plaanis koostöös teadlastega välja arvutada kõikide võistluspõldude süsiniku jalajälg.
Võistlus toob esile noored targad tegijad
Ühistu Kevili agronoom-nõustaja Tiiu Annuk ütleb, et populaarseimad võistluskultuurid on olnud nisu, raps, oder ja rukis. “Parima saagikuse nimel võetakse käiku kõik teadmised ja oskused, kuid üldvõidu toob kätte nii tulukus kui kvaliteet. Arvestades nõuet toota võimalikult keskkonnasõbralikult, oleme võtnud eesmärgiks hakata arvestama ka süsiniku jalajälge,” selgitab Annuk.
Alates 2019. aastast on käima lükatud külvikorravõistlus. Ka sel aastal saab registreeruda ühe ja sama põlluga viieks aastaks. Nii pannakse mängu kõik agronoomilised oskused. Esimesed tulemused selguvad 2024. aastal viljelusvõistluse 20. aastapäevaks. “Kevili agronoomina kutsun meie liikmeid aktiivselt osalema viljelusvõistlustel ning püstitama uusi rekordeid. Hea näide on Argo Must, kes meie esindatava talinisusordiga ‘Julie’ sai 2019. aastal nisude kategoorias üldvõidu,” lisab Annuk.
Viljelusvõistlus on koht, kus jagatakse infot, kuidas on saadud suurepärased tulemused. Nii võivad kõik huvilised kasvatusnippe ise oma põldudel järele proovida. Igal aastal toob võistlus esile uued noored agronoomid. Kindlasti on võistlus koht, kus neid innustada.
