PTA toiduosakonna peaspetsialisti Katrin Jõgi sõnul peavad plastist müüdavad toidunõud vastama nõuetele, eelkõige seetõttu, et igast toiduga kokku puutuvast esemest eritub materjali koostisosi.

„Eristada tuleb bambusest ja bambusjahust ning plasti segust valmistatud toidunõusid. Bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlike koostisosi. See on aga otsene oht tervisele,“ selgitas Jõgi.

Täna ei ole bambusjahu kasutamiseks Euroopa Liidus luba taotletud, mistõttu ei tohi seda koostisosana toiduga kokku puutuvates nõudes kasutada.

„Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud Euroopa Liidus umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF). Laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused. Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime,“ kirjeldas Jõgi.

Põllumajandus- ja toiduamet on kõigile käitlejatele, kes müüvad bambust sisaldavaid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemeid saatnud märgukirja edasise käitlemise peatamiseks.

Paraku ei ole ilma laboratoorsete analüüsideta võimalik eristada, kas bambust sisaldavad tooted on ohtlikud või mitte. Ohu vältimiseks soovitab amet:

  • ära kasuta kuuma toiduga;
  • ära kasuta mikrolaineahjus;
  • ära kasuta lastele toidu serveerimiseks;
  • lõpeta kasutamine toidunõuna, kui pind on muutunud kriimuliseks.


Toiduga kokkupuutuv nõu võib olla valmistatud:

  • plastist (nt plastkarbid, joogitopsid)
  • klaasist (nt pudelid)
  • keraamikast (nt kruusid, ahjupotid)
  • metallist (nt konservitoosid, pannid)
  • paberist (nt pakkepaber) ja papist (nt koogikarbid)
  • puidust (nt lõikelauad)
  • muust materjalist (nt korgist- veinipudeli korgid, silikoonist- ahjunõud või ka mitmest eelpooltoodud materjalist korraga nagu plastaknaga paberist saiakotid, plastkorkidega kartongist tetrapakendid jm).