Kasti kunagise omaniku selgitasid välja Läti sõjamuuseumi ajaloolased, kes tutvusid selles peitunud dokumentidega. Läti Delfi leidis omakorda, et pärast II maailmasõda sai Apsītisest KGB agent varjunimega Cīrulis (läti keeles lõoke).

Maaleht kirjutas nädala eest, et aprilli alguses õnnestus ühel ajaloohuvilisel Kuramaa endistest lahingupaikadest leida mahamaetud kast, mis sisaldas huvitavaid esemeid. Metallkasti, mis oli algselt mõeldud Saksa armee 1918. aasta haubitsa mürskude jaoks, kasutas Andrejs Apsītis oma isiklike esemete hoiustamiseks.

Kastist leiti hambahari, hambakreem, hambapasta, õmblustarbed, niit, nõelad, nööbid, hoolikalt kokku volditud lina, hõbedane viielatine, küünlad, pakid riigimarkade ja tšervoonetsitega, Euroopa kaart, ümberkirjutatud luuleridadega vihik, Waffen-SS ohvitseri õlakud ja tühjad fotolindid. Üks huvitavamaid leide oli Natsi-Saksa laevastiku suuradmiral Karl Dönitzi 1945. aasta 1. mai käskkiri 19. Relvagrenaderide SS-diviisile, milles seisab, et Suur-Saksamaa juht Hitler on „surnud kangelassurma”.


Läti Raudristi kavaleride ühingu materjalide järgi sündis Apsītis 1919. aastal Riias. II maailmasõjas teenis ta leegioni 15. Relvagrenaderide diviisi õhutõrjedivisjonis ning 1944. aasta juulis oli 19. Relvagrenaderide diviisi õhutõrjepatarei komandör. Vapruse eest Vidzeme kõrgendikul, Madona ja Cesvaine vahel toimunud lahingutes, autasustati Apsītist 1944. aasta 10. augustil 2. klassi Raudristi ordeniga.

Vabadussõja ajal astus Andrejs Apsītise isa Hermanis Apsītis Läti sõjaväkke ja osales 1919. aastal Põhja-Läti vabastuslahingutes. 1927. aastal nimetati Hermanis Apsītis Riia ringkonnakohtu prokuröriks. 1933. aasta oktoobrist kuni 1934. aasta maini oli ta Kohtupalati prokurör. Aastatel 1934–1940 oli Apsītis Läti justiitsminister, täites lühiajaliselt ka heaoluministri kohuseid.

Kastist leiti ka Euroopa poliitiline kaart (allolev foto), kuhu on tehtud erinevaid märkuseid – tõmmatud jooni, mis näitavad Nõukogude vägede ja liitlaste rünnakusuundi Saksamaa aladel.