Maaleht kirjutas mustpeanälkjast kui uuest nuhtlusest põgusalt juba mõni päev tagasi. Keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi spetsialistid selgitavad lähemalt, kellega tegu, mida neist üldse praegu teada on ja kuidas neid tõrjuda.

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd selgitas, et mustpeanälkjas on võõrliigi Krynickillus melanociphalus rahvapärane nimetus, ametlikku nime tal eesti keeles veel polegi.

Nälkja päris kodumaa on Türgi ja Kaukasus, kuid nüüdseks on liik levinud juba paljudes Läänemere kaldal asuvates riikides. Tõenäoliselt on nälkjad aedadesse levinud istikute mullapallidega, mis on Eestisse toodud aladelt, kus võõrnälkjad levivad, pakkus keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Eesti esimene ametkondadele teatatud teatatud leiukoht oli ühe telefonimasti ehituskohas. "Sinna võisid esimesed munad sattuda ka nt ehitustehnikaga. Pehmel pinnasel liikudes võivad munad koos mullaga rehvimustrisse jääda ja tehnika vedamisel uude kohta jõuda," selgitas peaspetsialist.

Vähemalt samasugune nuhtlus nagu lusitaania tigu

Probleem nälkja võõrliikidega on viimastel aastatel soojade talvede ja niiskete suvede tõttu suurenenud, kuna need tingimused aitavad nälkjatel hoogsalt paljuneda. Möödunud lumerohke talv nälkjate arvukust tõenäoliselt oluliselt ei mõjutanud, kuna lumekate hoidis nende talvitumispaiku karmi pakase eest.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega