Eesti põllumeeste uued võimalused Euroopa Liidus

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uued nõuded annavad põllumeestele suurema kaasarääkimisõiguse ja kaasavad rohkem teadlasi, kuid lisavad ametnikele tööd.

Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027 soovitakse liikmesriikidele anda senisest suurem õigus otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et ühist põllumajandust lihtsustada ning kaasajastada. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – põllumajandustootjatele seatakse selles valdkonnas kõrged eesmärgid, mis kombineerivad kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Põllumeeste ausa konkurentsi nimel

Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni asendusliige, eurosaadik Riho Terras ütleb perioodi 2021–2027 eelarveraamistikku kommenteerides, et põllumajanduse ja maaelu toetusteks mõeldud summad on laias laastus jäänud ajas samaks, ent kasvanud on igasugused piirangud, reeglid ja poliitilised eesmärgid, mille täitmine mõjutab otseselt seda, kui palju põllumehed Euroopast raha saavad.

„Eestile on ühise põllumajanduspoliitika juures kõige olulisem kogu aeg anda märku, et me pole rahul sellega, kuidas ebavõrdsus vanade ja uute riikide vahel rohkem kui 15 aastat peale Eesti liitumist ikka veel nii tuntav on. Saan aru neist, kes ütlevad, et rahad lepitakse kokku eelarvekõnelustel ja ühine põllumajanduspoliitika kujundab reegleid, mille alusel raha välja makstakse, kuid reeglid peaksid olema võimalikult võrdsed ja arvestama ka riikide eripäradega. Eesti põllumees ei palu Euroopast almust, vaid soovib, et konkurents oleks aus,” selgitab Riho Terras.

„Minu hinnangul on põllumajanduspoliitika kõige tõsisem probleem just ebavõrdsus nõndanimetatud vana ja uue Euroopa vahel. Meie kliima ja geograafia on niigi ebasoodsad. Elame jahedamas kliimas, mullad on vähem viljakad ja teekond Euroopa turule märkimisväärselt pikem kui Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidel. Kui lükatakse teele lisatakistusi erinevate nõuete näol, siis on meie konkurentsivõime veelgi kehvem,” kinnitab ta.

Koostöö ja teaduse uued võimalused

Riigikogu liige Ivari Padar, kes on varem olnud nii eurosaadik kui ka Eesti põllumajandusminister, kinnitab, et konkurentsitingimused liikmesriikide vahel peavad olema võrdsed. Uus eelarveperiood annab siin kindlasti võimalusi.

„Kliima ja keskkond on olulised teemad ning nendega seotud vajaduste eiramine poleks jätkusuutlik,” kinnitab ta ja lisab, et üks suuremaid muutusi on see, et liikmesriigid saavad ise võtta endale kohustused, mille täitmine annab õiguse avalikust rahast toetusi saada.

Ivari Padar rõhutab, et oluline osa toetustest on mõeldud põllumajanduse keskkonnateemade edendamiseks. Need on tihtilugu mittetootlikud investeeringuid. Mittetootlike investeeringute toetuste omaosalus peab olema väiksem kui tavainvesteeringutel.

Seejuures toob ta välja, et ei nõuete ega toetuste sisu osas ei tehta riikidel vahet Euroopa Liiduga liitumise aja järgi – toetuste suurendamiseks n-ö senise maaelukava mõttes on liikmesriikidel võimalik ise juurde maksta.

„Eesti on seni kasutanud siin minimaalseid määrasid, kuid võimalused on palju suuremad. Kui vaid raha oleks!” rõhutab ta ja lisab, et uuel perioodil eeldatakse ka jätkuvat ning tugevnevat koostööd teaduse, innovatsiooni ja põllumajanduse vahel. „See on kindlasti väga oluline, et konkurentsis püsida,” ütleb Ivari Padar.

Artiklisarja toetab Euroopa Parlament.