Tänasest keelab EL populaarseimate plastesemete müügi. Eestis lükkub asi edasi

Loodust reostava plastprügi vähendamiseks hakkab tänasest kehtima osa toodete müügikeeld. Kuna Eesti ei suuda vajalikke seadusemuudatusi õigeaegselt vastu võtta, lükkub meil asi edasi.

Maaleht kirjutas juuni keskel, mida keeld täpsemalt kaasa toob, kuidas see meid mõjutama hakkab ja miks Eesti selle otsusega venitab. Taasavaldame selle artikli. 

Varsti on meres plastprügi rohkem kui kalu. Juba praegu moodustab Euroopa Liidu randadest leitud prügist 80–85% plast, millest enamik on ühekordselt kasutatavad esemed. Inimesed naudivad vabas looduses sööki või jooki ja jätavad tühjad ühekorranõud sinnasamma.

Plastprügi vähendamiseks keelatakse kogu ELis alates 3. juulist randadest kõige rohkem leitud ühekorra-plastesemete müük. Keelu alla lähevad vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.

Edaspidi tuleb nende asemel kasutada midagi muud, soovitatavalt tavalisi taldrikuid ja nuge-kahvleid.

Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu selgitas, et plastist ja ka bioplastist ühekorratoodete keelamise eesmärk ei ole asendada üks ühekorratoode teisega. “Eesmärk on jõuda tagasi selleni, et taldrikut oleks võimalik pesta. Vanas Euroopas on see juba jälle üsna tavaline, ja ime küll – toimib,” tähendas ta.

Mida on Eesti poed ja toidutootjad ette võtnud?