Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Mark Soosaar elab Manijal ning kasvatab seal kitsi ja lambaid. Kui talle helistan, on heinaaja keskhommik läbi ja päevase uinaku aeg tulemas. Ehkki vara tõusnud, heina Soosaar siiski veel ei tee, sellega saab alustada alles pärast filmifestivali lõppu, sest enne ei ole aega. Manija näeb Soosaare sõnul praegu välja nagu Armeenia, mida ta kunagi külastas – kuum ja kõrbenud.

Mark, 35 aastat on peaaegu pool sinu elust. Mis hoiab sind seda filmifestivali tegemas?

Iga kord, kui on ümmargusem number, mõtlen, et äkki keegi võtab üle ja jätkab. Ka nüüd on ikka see mõte, et noorem põlvkond võtaks ja veaks edasi. Teisest küljest on mul ka kiusatus vedada välja 40. festivalini, siis olen täpselt pool oma elust sellele kulutanud. Ma ei tea ühtegi nii pikaaegset festivalipealikku, isegi Berlinale juhil Moriz de Hadelnil sai vist 30 täis.