Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Veel kümmekond aastat tagasi said meie põllumehed umbes pool Euroopa Liidu põllumeestele makstavatest toetustest, praegu on Eesti tootjate toetuste tase aga juba 80% võrreldes Prantsuse või Saksa talumeestele makstavate toetustega. See on kõigest üks näide, kuidas kõva lobitööd tehes on põllumeeste esindusorganisatsioon põllumajandus-kaubanduskoda toimetanud sektori huvides.

“Oleme aidanud valitsustel mõista, et põllumajandus on oluline valdkond,” teatab koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. 

"Toetused on uuel perioodil tõsise surve all. Kui möödunud aastal oli ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu kujuneb selleks ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast langeb see hetkeseisuga umbes 100 euro peale. Otsime strateegiakava koostamisel paindlikumaid lahendusi, et kukkumine nii valus ei oleks.

Toetuste vähenemise peamine põhjus on toetuste suur ümberjagamine n-ö kitsamatesse niššidesse, aga ka see, et suure eelarvega keskkonnameetmed – keskkonnasäästliku majandamise ja mahepõllumajanduse pindalatoetused, mida siiani sai otsetoetustele lisaks taotleda maaelu arengukava vahenditest – liiguvad nüüd I sambasse ja neid rahastatakse pindalatoetuse arvelt. Sealt see vähenemine tulebki."