Kui presidendivalimised karile jooksevad, tulevad päästma Karilaid ja Karis

TÕSI TAGA • ANEKDOOT • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • TÕRRE PÕHJAST • LOOSUNG • KARIKATUURID

ANEKDOOT

HEIKI RAUDLA Viljandist

Juhanilt küsiti: “Kui sa saaksid presidendiks, mis sa siis teeksid?”

Juhan: “Ma jääkski presidendiks.”

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Pärast pikka jutlust küsis vaimulik kirikulistelt, kas nad on valmis andestama oma vaenlastele. Umbes pooled tõstsid käed.

Vaimulik polnud vastusega rahul ja jutlustas veel 20 minutit, siis kordas küsimust. Seekord tõstsid käe 80% kirikulistest.

Vaimulik jätkas veel 15 minutit ja küsis siis veel kord, kas nad on valmis andestama oma vaenlastele. Kõik tõstsid käed peale ühe elatunud daami.

“Missis Johns, kas teie pole valmis oma vaenlastele andestama?” küsis vaimulik.

“Mul pole vaenlasi,” vastas naine.

“See on imeline! Kui vana te olete?” küsis vaimulik.

“99,” vastas naine.

“Missis Johns, olge nii kena, tulge meie ette ja rääkige meile, kuidas teil õnnestus elada nii vanaks, omamata ühtegi vaenlast,” palus vaimulik.

Vana naine astus aeglaselt kirikuliste ette ja lausus: “See on ju loomulik! Ma lihtsalt elasin need tõprad kõik üle.”

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Mul on vist laktoositalu­ma­­tus, sest nii kui natuke rohkem liigutan, tekib lihastes kohe kõva piimhape.

Kui katus sõidab, siis tuleb hoogsalt kaasa kimada, et mitte lageda taeva alla jääda!

Looja lõi Aadama ja Eeva, aga teravuste loomisega said nad ise hakkama.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Pessimist annab tooni tumedates toonides.
• Kui toetame näitust, siis näitame toetust.
• Alla hüpates ei tohi üle astuda!
• Parem kirss tordil kui maasikas kaelal.
• Parem ilmakärakas kui kärakast ilma!
• Parem riidepuud kui puuderiid!
• Saatan nõudis sõrgõiguslikkust.
• Küüniline heinaline tasus kuhjaga kätte.
• Kui pikalt saadetakse, siis kaugele ei jõua!
• Inimkatsed on keelatud, aga katsumused mitte.
• Kui saatus nöögib, siis võib-olla ongi nöök saatuseks?
• Kliima soojenemise vastu võideldes ei tohi maha jahtuda!
• Kui sa suudad ennast taltsutada, ei tähenda see veel, et allud dressuurile.
• Küsija suu peale ei lööda, aga küsimuse peale lihtsalt sülitatakse.
• Ajalugu ümber kirjutades saab ka iseennast ajalukku kirjutada.
• Kui pidevalt pinna peale käiakse, siis võib põhja kõrbeda.
• Ringkiri on see, mis adressaati leidmata jääbki ringlema.
• Kui asi võtab õlgu kehitama, siis ikka õlga alla ei panda.
• Suvisel veepeol tuleks kanda päästevestiga ülikonda.
• Pärast küpsuseksameid on abiturient täitsa küps.
• Loll on mängusõltlane eluga mängimise alal.
• Vindisena kiputakse ikka vinti üle keerama.

PAETISME

JÜRI PAET

Unistada tuleb suurelt, siis jätkub unistamist elu lõpuni.

Internet on üks Google-moogel.

Kui sõna on vaba, siis saab sõnasabast kinni haarata.

Seakarjus vedas seanahka.

Uusi raamatuid: “Tobujussikese seitse sõpra”.

Milline numbritest on naljanumber?

Kui kõht on tühi, siis tekib küsimus: kuhu kadusid siseelundid?

Sportlased tarbivad steroide, täheteadlased asteroide.

Seoses koroona levikuga ei vii enam kõik teed Rooma.

Hümni ajal peavad kõik püsti seisma, ainult vangidel on lubatud istuda.

Parem ettemaks kui kättemaks.

Kes ainult vaimutoitu tarbib, see tegeleb vaimu närimisega.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Tööd tahavad tegemist

“No kes selle käsu küll välja mõtles!” arutasid Tibala valla peremehed omavahel, kui said teada, et nemad enam koolilapsi varakevadest hilissügiseni karjasteks palgata ei või. “Lapsed peavad olema kevadel kaua koolis ja sügisel jälle varakult koolipingis. Ja see paar suvekuud ei tasu karjalaste palkamist ära – parem otsin siis juba kohe täiskasvanud karjase,” oli Punga Mart nördinud.

“Mis sul viga,” sõnas väikekoha pidaja Tirtsu Ants, “sina võid ju kaubelda endale täiskasvanud inimese karja hoidma või maksad karjalapse trahvi kinni ja lased siis lapsel karjas käia terve suve, kooli arvelt kah, aga mida mina pean tegema? Mina võõrast karjast ei jõua võtta.”

“Aga vaata, Lohu Jassil on hea, temal käib see naaberküla natuke poolearuline Reet juba mitmendat aastat karjas,” teadis Künka Jaak.

“Jajah, nüüd kuluks niisugune Reet iga talu jaoks ära,” tänitas Saare Kusti selle peale.

“Kas selle käsu algatajad on teada?” küsis Esku Priidik.

“Eks need koolmeistrid vist ikka ise olid,” arvas Mäe Madis. “Neile oli ju tülinaks, et lapsed sügisel kõik korraga kooli ei tulnud. Pagan võtku, kui see tüli teeb, teinud siis õppimise aeg lühemaks, ega inimeselaps ometi ei ole ahvipoeg, et ta ühest korrast rääkimisest aru ei saa. Koolmeister õpetagu selgelt ja lühidalt – vaat see ongi koolmeistri kunst!”

Kui koolmeister Seppel uuest käsust teada sai, oli ta ühtpidi rõõmus, et lapsed jälle kõik koolipingis peavad olema sügisest kevade lõpuni, aga teistpidi oli ta murelik oma teenistuse pärast. Seppel oli ametis vaid poole kohaga ja pere jaoks ning oma maja ehitamiseks raha nappis.

“Jätan koolmeistri ameti maha ja hakkan põllutööliseks,” otsustas ta. Kui ta oma otsusest naisele rääkis, kuulas see kurvalt ja sõnas siis: “Ei sina jõua teha põllutööd, ja siis ka veel see südamekloppimine sul.”

“Aga vaat, mis ma teen,” otsustas koolmeister viimaks, “ma lähen kõige suurema talu omaniku Punga Mardi juurde ja pakun ennast talle sulaseks.”

“Kas sa arvad, et ta võtab sind tööle?” küsis naine.

“Ma ei arva midagi, aga ma lähen,” vastas mees.

Ja koolmeister Seppel läks Punga Mardi juurde. “Sina tahad koolmeistri ameti maha panna ja põllutööd tegema hakata?” küsis Punga Mart Seppelilt, kui see oli oma loo ära jutustanud. “Ei ole parata,” vastas Seppel.

“Ammu oleks aeg olnud. See jalg on ikka õigel teel, mis adra järel käib... Aga enda juurde ma sind võtta ei saa – sa ei oska ju põllutööd teha ja jõudu näikse sul ka vähe olevat,” ütles Punga Mart.

“Aga võtaksite ehk karjaseks?”

“Karjaseks! No jaa, seda võiks vist küll. Aga siis pead selle palgaga leppima, mida karjalaps saab.”

“Kui suur see palk oleks?” küsis Seppel.

Punga Mart nimetas palga, mis see rahas ja viljas kokku saaks olema. Koolmeister jäi viivuks mõtlema – see karjalapse palk oli sutsu suurem kui tema praegune koolimeistri palk. Ja kaup koolmeistri ja taluperemehe vahel tehti ära.

Kui taluperemehed jälle omavahel kokku said, hõiskas Punga Mart: “Te tellisite endile suuri ja tarkasid karjainstruktoreid ja kelkisite, et niimoodi oma karja harite. Mässasite ja mässasite, aga ei tulnud sellest välja midagi. Mina neid instruktoreid ei tellinud. Noh, kus siis on nüüd teie lehmade ja lammaste haridus? Aga vaat minu kari saab nüüd alles hariduse, mis haridus on! Päris vallakooli hariduse!”

“Kuidas nii?” imestasid teised peremehed.

“Aga vaat nii – ma palkasin koolmeister Seppeli omale karjaseks!”

TÕRRE PÕHJAST

MARK TWAIN

Inimesi on palju kergem lollitada, kui veenda neid selles, et neid lollitati.

LOOSUNG

TARMO VAARMETS

Kui presidendivalimised karile jooksevad, tulevad päästma Karilaid ja Karis.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!