Hele sõnul on tal tänu distantsõppele internetist asjade otsimine palju paremini käpas.
FOTO:
“Alguses püüdsid tüdrukud muidugi ise hakkama saada. Nädal hiljem lendasid aga raamatud juba läraki vastu seina – koormus oli suur ja nad ei saanud nende reaalainetega üldse hakkama. Kõigepealt nutsid nemad, siis mina, siis kõik koos. Sain aru, et mul pole muud võimalust, kui õppida kõik need keemiad, matemaatikad ja füüsikad kõigepealt ise selgeks,” meenutab Hele Kuusik (67) kevadist distantsõpet.
Hele Kuusik elab Hallistes kahekordses kortermajas koos tütre ja identsetest kaksikutest lapselastega.
Hele vinnab elutoa sektsioonkapist välja kolm paksu mappi kirjadega “Keemia”, “Füss” ja “Matemaatika”.
“Need on kõik minu käega kirjutatud konspektid. Igal õhtul võtsin järgmise päeva materjalid ette ja töötasin läbi. Vahel läks mul poole ööni. Aga muudmoodi poleks ma osanud tüdrukutele neid asju ju järgmisel päeval õpetada,” näitab Hele valemeid ja arvutusi täis vihikuid.
Õpikud olid Helel kaasas isegi rahvamajas kütjana tööl käies. “Vahepeal kütsin, siis jälle pusisin, kuidas neid ruutvõrrandeid lahendada, siis jälle kütsin,” meenutab ta naerdes.
Distantsõppe algus oli Hele sõnul paras segadus. “Võib öelda, et isegi täielik košmaar.”
