Olivia Saare teekond on aegaderohke: Eesti Vabariik, mida oleme harjunud nimetama esimeseks, 1940. aasta 21. juuni, sõda ja vaenuväed, kotipoisid, küüditajad, kolhoosid ja sovhoosid, lõputuna tundunud nõukogude aastad, Eesti Vabariik tema nüüdsel kujul. Paljud oleks sellisest teekonnast väsinud. Luuletaja Olivia Saar aga sai sündides kaasa elujõu, mille üle võõrad aina imestavad, sõbrad ja tuttavad aga naeratavad mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astub.

Kahtlemata pole kerge tuua lugeja ette oma väga isiklikke mõtteid. Ka mitte kergekäeline, nagu kinnitavad pikad aastakümned, mis jäävad Olivia Saare luuletuste sünni ja nende avaldamise vahele. Aga miks siis just praegu?