75 aastat vana hirm – kotipoisid. Kas kurjategijad või režiimi ohvrid?

Aastal 1946 said NSV Liidu elanikud äkki õiguse raudteel vabalt sõita. Paljud liikusidki kohe rongiga Eestisse – vahetama, paluma, petma, ka varastama. Ja said nimeks “kotipoisid”.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Venemaalt tulnud kotipoisid on ammu siit läinud – neid jaguski Eestis ainult 75 aasta tagusesse aega. Ometi püsivad mälestused näljast aetud hallist inimlainest visalt.

Helle Taada oli seitsmeaastane Virumaa tüdruk, kui ta Nõmmise lähedal möödalogistavat rongi jahmunult jälgima jäi – see lausa kubises reisijatest! Kummalisena tundunud inimesi jätkus nii vagunite vahele kui ka nende ühenduskohtadele. Nad olid otsekui mingist teisest maailmast, aga samas ühest liigist, sama tooni riietusega. Lapsele näis, et kõik nad kannavad halle vatijopesid ning eestlasele kummalisena tundunud peakatteid. "Kotiposid!" laususid teadjad.

Kuigi nende sissetung jäi lühikeseks, andsid nad siiski olulise panuse ka eestlaste pärimusse. Nimelt sai üsnagi levinud tavaks, et vanemate soove ja suuniseid eiranud last hakati hirmutama sellega, et kotipoiss tuleb ja võtab kaasa.