Eelmisel aastal oli Eestis 987 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, sellest 2900 hektarit koduaedades, kus kasvatati oma tarbeks põhiliselt puuvilju-marju, köögivilja ning kartulit.

Teravilja kasvatati kokku 367 000 hektaril. Taliteravilja saagikus on sageli suurem kui suviviljal ja seega on selle osatähtsus viimastel aastatel suurenenud ning moodustab kogu teravilja pinnast juba peaaegu poole. Prognoosi kohaselt võib 2022. aasta taliteravilja pind olla taas 15% suurem kui möödunud aastal. Taliteraviljadest kasvatati kõige enam talinisu – 136 000 hektaril – ja suviteraviljadest suviotra – 97 000 hektaril.

Suurimad teravilja kasvupinnad asusid Tartumaal ja Lääne-Virumaal, mõlemas maakonnas kasvatati seda ligi 48 000 hektaril. Kokku andsid need kaks maakonda veerandi kogu Eesti teravilja kasvupinnast.

Põuane suvi kärpis nii teraviljade kui ka kartuli saagikust

2021. aasta suve kaks kuumalainet mõjutasid oluliselt ka teraviljade saagikust. Teravilja koristusega said põllumehed alustada küll juba varem ja septembri keskpaigaks oli suur osa teraviljast koristatud, aga kogusaak jäi võrreldes kahe varasema aastaga oluliselt väiksemaks. Lõplikuks saagiks kujunes 1 286 000 tonni. Keskmiselt saadi teravilja 3,5 tonni hektarilt, mis on viiendiku võrra vähem kui kahel eelnenud aastal. Taliteravilja keskmiseks saagikuseks kujunes 4,6 ja suviviljal 2,5 tonni hektarilt, mis on vastavalt 14% ja 32% vähem kui eelmisel aastal. Kõige kõrgemat saaki hektari kohta saadi Jõgevamaal.

Kuumus ja vähene sademete hulk tegid liiga ka kaunviljadele ning kartulile. Keskmiselt saadi hektarilt põldhernest 1,8 tonni, mis on 21% vähem ja põlduba 1,3 tonni hektarilt, mis on koguni 55% vähem kui varasemal aastal. Ligi 6% kaunviljast jäi koristamata. Kaunvilja kogusaagiks kujunes 79 200 tonni. Ebasoodne oli aasta ka kartuli jaoks. Kartuli kasvupind on pidevalt vähenenud ja 2021. aastal oli see 3400 hektarit (sh 8% koduaedades). Umbes kolmandik Eesti kartulist kasvatati Harjumaal ja Tartumaal. Kartuli saak oli 71 000 tonni, mis on ilmselt Eesti senine väikseim ja teeb elaniku kohta arvestatuna 54 kilogrammi.

Puuviljad-marjad näitasid suuremat saagikust

Osade köögiviljade ja ka puuviljade-marjade osas saak hektari kohta aga võrreldes 2020. aastaga suurenes. Need kultuurid olid kapsas, kurk, sibul, kaalikas ja kasvuhoone köögiviljad ning puuviljadest- marjadest õunad, ploomid ja vaarikad. Samas vähenes avamaaköögivilja pind aastaga 19% ja arvestades väiksemat kasvupinda oli ka avamaaköögivilja kogusaak lõpuks ikkagi 16% väiksem. Avamaa ja kasvuhooneköögivilja kogusaak oli 52 400 tonni ehk 39 kilogrammi elaniku kohta.

Puuviljade-marjade saagikus ja ka saak kokku suurenesid. Samas vähenes saagikus ebasoodsa ilma tõttu siiski ka osade puuvilja-marjakultuuride osas oluliselt, sh mustsõstral 46%, kirssidel 29% ja punasel ning valgel sõstral 13%. Puuvilju-marju toodeti kokku 3700 tonni ehk 3 kg elaniku kohta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid