Lavastuses jäi mu jaoks puudu emotsionaalsusest, dialoogist ja näitlejate enda suhtest sellesse elulukku. Ja jälle pean ma ütlema – kuid… Sest see on täpne lavastus, kus näitlejatele on jäetud just nii palju loomingulist ruumi, kui seal on.

Vahest saab nähtut iseloomustada isegi nii, et kogu loomingulisus oli allutatud eluloo edastamisele telegrammi stiilis. Üks rääkis ja teised illustreerisid mõtet. Vormiliselt ülistiilselt.