18. märtsil jõustus määrus, millega taaskehtestati kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine koertele ja kassidele.

Eesti on aastaid olnud marutaudivaba, aga oht haiguse taas levimiseks on olemas, kuna Venemaal on marutaudi esinemissagedus kõrge. Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib Eestisse jõuda teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.

Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunsuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ja 2–10 päeva jooksul lõpeb haigestunu surmaga.

Ema- ja isapuhkust jagatakse 1. aprillist uutmoodi


Lapsepuhkuste ja -hüvitiste süsteem muutub 1. aprillist. Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks ning emad saavad sünnitushüvitise asemel ema vanemahüvitist. Ka mittetöötavatel emadel tekib õigus ema vanemahüvitisele.

1. aprillist saavad vanemad võimaluse kuni 60 päeva ulatuses samal ajal vanemapuhkust kasutada, saades mõlemad vanemahüvitist.

Lapse 31päevaseks saamisel võivad vanemad otsustada, kumb neist jääb vanemahüvitist saama. Mõlemad töötavad vanemad saavad kasutada 10 tööpäeva lisapuhkust ja ajatada seda kuni lapse 14aastaseks saamiseni.

Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonda luuakse vastav kalendervaade lapsevanema puhkusepäevadest ja -hüvitistest. Lahendus vähendab ka tööandjate koormust puhkuste administreerimisel, sest praegu käib puhkuste taotlemine ja tasustamine tööandja kaudu, kes suhtleb sotsiaalkindlustusametiga. Aprillist peab tööandja suhtlema sotsiaalkindlustusametiga üksnes siis, kui talle töötaja valitud puhkuseperiood ei sobi. Nimetatud puhkuste puhkusetasu maksab töötajale sotsiaalkindlustusamet riigieelarvest.