Lasteaiakasvataja haridusega Oksana Siutkina leidis erialase rakenduse sõjapõgenike lastehoius Pärnus.
FOTO:
“Ma tunnen, et meie metsaomanikena oleme selleks veidi isegi kohustatud. Mul on pisut nagu piinlik võtta praegu puu eest vastu seda raha, mida antakse,” arutleb metsamees Taavi Ehrpais.
“Me kõik olime ikkagi mures, et kui Kiiev ilma vastupanuta või vähese vastupanuga ära antuks, mis siis oleks saanud,” meenutab Ehrpais. “Olukord oleks siis hoopis teistsugune, kui see läinuks lihtsalt. Et Kiiev ära võetakse, ei ole enam väga reaalne. Eks see oli ka põhjus, miks näiteks mina isiklikult selle otsuse tegin, et oma panusega tunnustada ukrainlaste vastupanu.”
Ta toetas 20 päeva jooksul iga päev 1000 euroga nii Punast Risti kui ka muid ettevõtmisi, mis Ukraina heaks tehti, nagu kodumaa kaitsjatele raadiojaamade ja maasturite ostmine, põgenike lastele kooliks vajalike arvutite soetamine jne.
Kulu kasvas 3, tulu 30 eurot
“Ma tunnen, et meie metsaomanikena oleme selleks veidi isegi kohustatud. Mul on pisut nagu piinlik võtta praegu puu eest vastu seda raha, mida antakse,” arutleb Ehrpais, viidates sellele, et sõja tõttu on puidu hinnad pea poole võrra tõusnud, samal ajal kui metsa ülestöötamine on kallimaks läinud peamiselt kütuse hinna tõusu tõttu umbes kolm eurot tihumeetri kohta.
