Pereterapeut: ühiskonnas aitaks vägivalda vähendada see, kui õpime emotsioone ventileerima

Paljusid peresid nõustanud Aunma ütleb, et vägivallast rääkides on oluline eristada rasket (enamasti füüsilist), otseselt teise kahjustamisele suunatud vägivalda, ning kerget, laiemalt levinud (enamasti vaimset) vägivalda, mis põhineb pigem oskamatusel enda tunnetega toime tulla.

“Tõsi, asja teeb keerulisemaks see, et selget piiri on nende vahele keeruline tõmmata ning sageli läheb üks teiseks üle sujuvalt.”

Tema hinnangul on meeste kannatused peresiseses vägivallas enamasti emotsionaalsed (ta kasutab siinkohal vaimse vägivalla ja emotsionaalse vägivalla mõisteid kattuvatena) ning seetõttu võrreldes naistevastase vägivallaga vähem otseselt ohtlikud mehe elule ja tervisele. “Seda vähemalt lühikeses perspektiivis. Vaimne vägivald, mida naised sageli kasutavad, seisneb näägutamises, tänitamises, süüdistamises, halvustamises jne, mis võib olla seotud armukadedusega, aga ei pruugi.”

Aunma sedastab, et meeste oskused ja võimalused abi leida on tema arvates üsna piiratud ning selles valguses peab ta probleemiks pigem ühiskonna madalat teadlikkust. “Ja seda mõlemalt poolt — nii abistajate kui ka abi vajajate poolt. Osaliselt on see seotud meie kasvatusega, kus emotsionaalsete kannatustega abi otsimise õpetamine ei ole väga toetatud.”