Väino Koorberg tõdeb, et sõjas on terav küsimus, kas kajastad asja ausalt, olles ajakirjanduse põhiväärtuste juures, või võtad kodaniku positsiooni ning oled ühe poolt ja teise vastu.
FOTO:
“Sõda seab ajakirjaniku ette väga suure vastutuse ja rasked valikud,” ütleb ajakirjandusõppejõud ja koolitaja Väino Koorberg. Tihti tuleb otsustada, kas olla eeskätt ajakirjanik või hoopis kodanik. Sest isegi üksainus foto võib muuta inimeste suhtumist sõjasse, kogu sõja kulgu.
“Kujutame ette, et oled ajakirjanik, kes pildistas Mariupoli sünnitushaigla pommitamist,” toob Koorberg äsjaste sündmustega seonduva näite. “Sõda on läbi saanud. Haagis käib kohtuistung. Kas sina kui ajakirjanik peaksid seal esinema tunnistajana? Kui neutraalne vaatleja esineb tunnistajana, siis edaspidi hakatakse kõiki ajakirjanikke, kes säärastesse olukordadesse satuvad, automaatselt maha tapma. Samas – kuritegu, süü inimkonna vastu on nii suur, et ajakirjandus ei tohiks tunda ennast eemalseisjana.”
