Chicago trükimasin, Hitleri vikat, venelaste grammofon ja teised relvad
Väljapanekus on nii väiksemaid kui suuremaid relvi, näiteks esimene suitsuta püssirohu ja padrunitega toiminud Winchester, mida paljud meist on tõenäoliselt kauboifilmides näinud. Samuti võib tutvuda Browninguga, millega lasti lahti I maailmasõda, tappes sellega ertshertsog Franz Ferdinand. Hiljem kirjutas Jaroslav Hašek sellest oma kuulsas teoses avalause „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi”.
Stendil on ka vintpüss, mida Eesti Wabariigi ajal koolipingist lahingusse läinud riigikaitsjad kasutasid ning millega üks Soome snaiper Talvesõjas ilma optilise sihikuta 400 meetri kauguselt vaenlasi „noppis”. Venelased olla nii tigedaks läinud, et püüdsid temast kahuritulega lahti saada, kuid sellele vaatamata elas snaiper 90-aastaseks.
Sarnaseid huvitavaid lugusid ajaloost räägitakse teisigi, muuhulgas saab külastaja teada miks esimeses maailmasõjas vintpüssidega sõditi, miks on legendaarne Colt 1911 legendaarne, kellelt Kalašnikov oma kuulsa relva idee maha viksis, mis on Hitleri vikat, mis on venelaste grammofon, milline näeb välja Chicago trükimasin, millisest relvast Hitler end maha lasi, miks Makarovi püstolit täpseks ei peeta, milline on Putini lemmipüstol, kes oli see relvavõhik, kes valmistas esimese, tänini populaarse plastraamiga püstoli, kes on enim relvamaailma mõjutanud konstruktor ja palju muud.
Lisaks on huvilistel võimalik mitmete haruldaste eksponaatidega kõrvalasuvas lasketiirus kätt harjutada. Laskmishimulistel selleks relvaluba vaja pole, piisab vanusest alates 16 aastat ning instruktori juuresolekust.
„Muuseumi rajasin sellepärast, et oli palju vanu ja huvitavaid relvi kogunenud,” põhjendab Bahovski püsinäituse loomist. „Nii süsteemselt neid keegi Eestis ei eksponeeri”. Tulevikus on tal kavas kollektsiooni aina täiendada ning kaasaegsete esitusvahenditega näitust rikastada.
