JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Kord sai Bertold Brecht sõbralt suure paki, mis oli täis ajalehepaberit ja mille juures kirjake sõnadega: “Kallis sõber! Olen elus ja terve. Sedasama soovin sullegi.” Mõne aja pärast sai sõber Brechtilt raske paki. Kui ta selle avas, leidis sealt suure kivi ning kirja: “Kallis sõber! See on see kivi, mis mu südamelt langes, kui sain sinu kirja.”

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Nii mõnigi kord tuntakse elavat huvi selle vastu, et sa maksaksid midagi nagu surnud hobust!

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

  • Loll oskab toiduahelas nälga surra.
  • Argpüks hingab sulle kuklasse tagaselja.
  • Liikumises on jõud, siis kui jõudsalt liikuda!
  • Pealesurutud asju teevad allasurutud inimesed.
  • Kaval sell püüab möödalaskmistest mööda hiilida.
  • Enesele tuha pähe raputamisest ei tea mõni tüüp tuhkagi!
  • Kes on veel roheline, see ei tohiks öelda musta ega valget!
  • Kõige hullem on see, kui kindlalt seljataguselt noa selga saad!
  • Korralik mees ei aja võõrale naisele kätt külge, sest käsi ei tõuse.
  • Isegi keksumängu võitja ei tohiks oma saavutustega keksida!
  • Kui kurjad keeled räägivad, siis on ilmselt tegu vihakõnega.
  • Kas Hiinamaal tuleb ennast kusagile sisse süüa pulkade abil?
  • Mida küll teha siis, kui vaist vaikib ja sisemine hääl on ära?
  • Kas okupatsiooniajal on inimestel vaba aega?
  • Valusa vennaga lävimiseks peab sul olema kõrge valulävi.
  • Metsajooksus võib joosta ennast kinni nagu kännu taha.
  • Kalamehe alateadvus on kalateadvus.
  • Tark pürib tippu, loll rühib allamäge.
  • Langenud naine võitleb mõrdõiguslikkuse eest.
  • Palkide vedamine pole elevandile lontimurdev.
  • Minnalaskmismeeleolus pole kusagile minna!
  • Viisakas mees tõmbab kõigele kraapsu peale.
  • Mõnele läheb korda kõik, mis on korrast ära.
  • Parem metsikult hea kui hästi metsik.
  • Materialist on asjalik täitsa asjatult.
  • Parasiitsõna on lauseehituspraht.
  • Haiglaseriaal on põdevik.
  • Kirbutsirkuses tehakse koerust.
  • Lõikheinal nurub juba nimi vikatit!

NITŠEVOOD

RAIMO AAS
Parem suutäis naerda kui peatäis nutta.
Rabavad uudised panevad kuulajaid end rabama kas peast või kõhust.
Ärahellitamisega saab pesamunast mädamuna.
Et mitte teha häbi eesti keelele, rääkige rumalusi võõrkeeles!
Olgugi et valel on lühikesed jalad – kuulajateni jõuab ta ikkagi rutem kui tõde.
Parem poolõde kui kogu aeg täis vend!
Inetust pardipojast ei saa kunagi mardihane.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Vanapagan läinud pojaga üle mõisa maa. Teomehed kündnud just parajasti kõrvaloleval põllul. Üks teomees hüüdnud: “Saatan sind võtku!” Teine hüüdnud vähe aja pärast: “Jumal sind hoidku!” Vanapagana poeg ütelnud esimese teomehe hõike peale: “Kuule, isa, sulle lubati mees!” Vanapagan vastanud: “Ära sa inimesi usu! Ühe käega annavad, teisega võtavad jälle tagasi!”n
Saarlane läinud suurele maale sulaseks. Pandud mees kündma. Paari nädala pärast jätnud saarlane künni pooleli ja lipanud oma teed. Palgagi jätnud peremehe kätte. Teised küsinud: “Miks sa aastat täis ei teeninud?” Saarlane vastanud: “Mis sa seal teenid! See pagana kündmine, sellega ei saa ju ükski inimene valmis. Seal on mitmele mehele ametit!” – “Kuidas nii?” küsinud teised. “Miks ei ole!” vastanud saarlane. “Kündes hoia esiteks atra, siis vahi kive, juhi hobust, pea vagu ja peksa oma jalad ka kivide vastu katki! Mis seal teenida, katsu parem, kuidas putkama pääsed! Kraavitöö, vaat see on töö! Kaeva nii, et labidas lookas käes, pole mingisugust äpardust karta!”n
Mulgi pereema keetnud jahuleent ja kandnud selle palavalt lauale. Peremees koos perega asunud sööma. Kõik sööjad puhunud enne leeme peale ning rüübanud siis leent lusikast rõõps ja rõõps! Maantee läinud just nende maja ukse eest mööda. Teekäija tulnud sisse ja palunud peremeest: “Ole hea mees, jäta söömine seni seisma, kuni ma olen majast mööda sõitnud. Mul noor hobune, see kardab niisugust suurt rõõpsimist, kukub perutama.” Pererahvas jätnud söömise seisma. Sedaviisi pääsenud mees hobusega rahulikult majast mööda.
SÕNAMÄNGE
TARMO VAARMETS
Näiteid linnafaunast

Minasarvik ja ninasarmik

Kaelkirjanik

Televant

Tõejobu

Gäpard

Jõuguar

O-ringutan

Anti-poolt

Matssiga

Tšarterlendorav

Vasknäär ja paskuss

Rasvalihane

Levkoiott

Pingvinn

Kilpkoon

Turtellõvi

Pärlkana ja helmeskukk

Mullimutt

Mudamaadluskaan

Rohepealind

Sinika-kaelpart

Valgekraepart

Kakaoduu ja kohvitoo

Laisk-kloon

Surikaadrid

Eesel ja tagal

Igorilla, Paavoan ja Jimpans

Hampster

Nahkhiir ja hilpharakas

Külmkapibaara

Susklik

TÕRRE PÕHJAST

MARK TWAIN

Selleks et olla õnnelik, tuleb elada oma paradiisis. Kas te tõesti mõtlete, et üks ja seesama paradiis võib rahuldada kõiki inimesi?

VÄIKE LOOSUNG

ILJA AGRONOV

Mida rohkem põhjakäinuid, seda rohkem sopajoodikuid.