Kaasaegsed palverändurid Foto: Riina Kasser, Erakogu

Üksikuid rännumehi satub suve jooksul Vastseliina piiskopilinnuse varemetesse pidevalt. Kuid selliselt organiseeritud pikemat jalgsirännakut ei ole vähemalt kunagisse Põhja-Euroopa ühte olulisemasse palverännusihtkohta sel sajandil korraldatud.

Märkimisväärne seegi, et rännaku lõpus ootas osalejaid traditsionaalses ladina riituses missa, mille pühitses igapäevaselt Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis teeniv Poola päritolu preester Tomasz Materna.

Koroona sundis suunda muutma

„Idee korraldada palverännak Vastseliinasse tekkis osaliselt sellest, et sellel aastal ei olnud võimalik võtta osa ühest maailma suurimast palverännakust Prantsusmaal, kus kõnnitakse Pariisist Chartres´i Katedraali,” rääkis üks rännaku organisaatoritest Lauri Jõeleht.

Chartres´i palverännak mai kuus jäi koroonaviiruse tõttu ära. Otsides teisi võimalusi, tutvutigi Vastseliina linnuse ajalooga ja otsus langes koduse Maarjamaa kasuks.

„Mõistsime, et meil on Eestis endal niivõrd oluline koht, üks olulisemaid palverännaku sihtpunkte Põhja-Euroopas. Vastseliina kabelis toimunud valge risti imele on tunnistajateks väga suur hulk inimesi. Pealegi on seda tunnistanud ka paavst Innocentius VI, selgitas Jõeleht.

Ettevalmistusteks polnud kaua antud – vaid kolm nädalat. Korraldusmeeskond koosnes neljast inimesest. Sellest hoolimata oli huvi aktiivne ja ilmaolusid trotsides tuli kohale 38 inimest. Alguspunktiks valiti Urvaste Püha Urbanuse kirik, mis on üks vanemaid säilinud katoliku kirikuid Eestis. „See oli tõenäoliselt olemas juba Vastseliina ime toimumise ajal,” märkis Jõeleht.

Kehalise ja vaimse terviklikkus

Lauri Jõeleht (45) on helilooja ja kitarriõpetaja. Katoliikluse juurde jõudis ta 20 aasta eest õpingute ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. "Tutvudes Euroopa klassikalise muusika pärandi ja gregooriuse lauluga, algas ka tõsisem huvi pärandi vastu, mis on toitnud kogu Euroopa kultuuri," sõnas ta.

Oto Tuul (25) on varasemalt osalenud 2016. aastal Krakowis toimunud noortepäevade rännakul.
„Kui päevas tuleb kõndida kümneid kilomeetreid, tõstetakse meid oma mugavustsoonist välja. Meil pole teisi segavaid toimetusi. Nii loob palverännakul osalemine ideaalsed tingimused vaimseks süvenemiseks ja suhtluseks," rääkis Tuul.

Arno Humal on igapäevaselt Rootsis õppiv üliõpilane. Varasemalt on temagi osalenud Krakowi noortepäevadel. Vastseliina palverännak nõudis võrreldes varasema kogemusega tublisti rohkem füüsilist pingutust. „Katoliikluses moodustavad füüsiline ja vaimne lahutamatu terviku. Pikk rännak aitab igapäevaelu kohustustest välja tulla ja võtta aega sellele, mis muidu liiga vähe tähelepanu saab,” leidis Humal.