Jakobi mossis tuju leevendamiseks pole palju vaja. Piisab, kui Riho Teder poja sülle võtab, temaga natuke juttu puhub, ning päev on jälle ilus. Foto: Sven Arbet
Kui Jaanika ja Riho Teder neli ja pool aastat tagasi abiellusid, oli nende kujutelm edasisest kooselust üdini ühesugune – et neil oleks koos tore olla, õdus kodu ja vahvad lapsed. Pisipoiss, kelle eeldatavaks sünniajaks määrasid arstid 26. mai, oli selle unistuse täitumisel järgmine ja väga oodatud samm. Kuid miskipärast tüdines poiss kõhus lesimisest ära ja tahtis vanemaid juba varem rõõmsalt üllatada. “Varem” tähendas aga mitte nädalat ega kuud, vaid kolme kuud ja viitteist päeva. 10. veebruaril, kui päike säras taevas ja lumehelbed kasvatasid hangi, oli Jakob platsis. Tema ülivarajane tulek ja imenapp sünnikaal, 840 grammi, pani arstid tuhatnelja tegutsema ning tutvustas vastseid vanemaid eluga, millisele nad polnud seni mõeldagi osanud. See tähendas Jakobile pooltteist kuud lastehaigla intensiivraviosakonna kuvöösis ning sellele järgnenud üheksat kuud vastsündinute osakonnas.
Avalehele
Loe veel: