Jüri Aarma tegi Tõnis Laisaarele mälumängu!
Viktoriiniküsimusi joonelt meelde ei tulegi, ehk oskate pigem öelda, mitmele küsimusele te võistlustel ise vastanud olete?
Arvet pole just pidanud, aga Tiidusega koos ja kokku nende 23 aasta jooksul nii umbes 9000-le. Hardi muidugi rohkem. Tema tegeles sellega ikka kõrge eani välja.
Teie saite mais 70 täis.
Jah, eks igal eal ole omad eelised. Praeguse elu kohta ütlen nagu Joosep Toots: mõnikord olen peris õnnelik.
Keegi kirjameestest on öelnud, et vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla.
Oi, neid on palju. Aga rumalusel on ju ka omad väärtused ja võlud. Rumal inimene võib vahel väga leidlik olla. Mina rumalusse küll halvasti ei suhtu.
Siis on kohe kergem edasi minna. Tõnis, teid on aktiivsel mälumänguperioodil tollesama Hardi Tiidusega võrreldud, kuigi temperamenditüübilt olite üsna erinevad.
Hardi oli ekstravertne inimene. Mina olen, jah, 60% introvert.
Kuidas mälumängurite põlvkonnavahetused praegu tunduvad?
Põlvkondadega on nii, et algul tuleb n-ö romantikute põlvkond, selle järel karmim seltskond, neile on rohkem auahnus tähtis.
Mis praegusele tähtis on?
Raha. Meie ajal olid teadmised tähtsamad.
Kuidas niipalju teadmisi ühte pähe mahub?
Noores põlves oli mälu päris hea. Korra vaatasin ja jäigi meelde. Proosatekstid kippusid ka pähe jääma.
Geenid?
Need ka. Isa Osvald oli ikka mitmel alal targem kui mina. Tema maalidki siin kodus seinte peal. Kui mõnel on absoluutne kuulmine, siis isal oli paljudel aladel, kuidas öelda … absoluutne maitse. Kuigi põllutöö oli temal ka esikohal.
Praegu on kilvavõistlused tihti kiiruse peale. Peate seda õigeks?
