Küsisin Ain Kaalepilt, mispuhul ta nii varasel ajal, nagu keskhommik seda on, Tartusse tuleb. Leivaraha on tarvis, vastas ta otsekoheselt. Oli selge, et leiva ja leivakõrvase saaks ta kohalikust poestki; mida polnud, oli raha.

Raamatutele, uutele riietele ning alkoholile poleks see kulunud niikuinii, sest õlut ta võõristas ja jõi seda parema puudusel ning hea vein oleks eeldanud nautimiseks palju vaba aega.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: