Marju Lauristin hindab raamatus “Marjustini sajand” oma elu sügavaimaks vastuoluks tõsiasja, et kui loojale on üksindus, iseenda maailmas olek loomulik, siis poliitika eeldab sihti, koostegevust ja meeskonda. See kõik on aga täielikult vastupidine tema enda elutunnetusele. Tanel Meos
"Kipume alahindama seda, et ajalugu käib ringiratast. Kuulates siin Eestiski kas või mõnede keskerakondlaste juttu, tekib tahtmatult väike déjà vu tunne. Euroopas sama lugu, noored sõnavõtjad on väga aatelised, kui nad räägivad kapitalismiga võitlemisest, justkui oleks kusagil mingi maapealne paradiis, mis on igas punktis õiglane. Lapsepõlves oli mu ümber päris palju nn põrandaaluseid, kuulasin juba siis nende juttu ja nüüd tekkis väga tuttav tunne. Oma kogemusest tean, mis lõpuks sellest välja tuleb."
Avalehele
1 Kommentaari