Corbis/Scanpix
Oma esimesed Eesti jõulud veetsin ma 1998. aastal Käsmus. Rannaäär oli imeilus – meri, mis seal lausa elumaja tagant algab, oli jäässe külmunud ning kõik oli üleni valge, vait ja liikumatu. Mul on meeles, et istusin suure ahju ääres ning vahtisin (ja kuulasin), kuidas kõle tuul tormiks kisub. Suur puu elutoa akna taga vehkles läbi ööpimeda hullemini kui mõni New Yorgi hüsteeriline börsimaakler, kelle kõrvu on äsja jõudnud teade järsust kursilangusest. Esimest korda elus oli mul tunne, otsekui oleksin pisiloom koopas.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: