Lapsi innustab lugema õige raamat
Jaanika Palmi arvates on tähtis lastevanemate endi eeskuju. „Kaval nipp on öelda lapsevanema poole lugemise ajal pöörduvale lapsele, et hetkel on raamatus nii põnev koht käsil, et segada ei tohi,“ ütleb ta. „Emad ja isad võiksid lugeda lapse nähes, näidates oma huvi lugemise vastu. See on lapsele justkui märk põnevast tegevusest, mitte igavast kohustusest,“ lisab Palm.
Õhinat lugemise vastu tekitab ka õige ja huvitava lugemisvara valik. Jaanika soovitab tellida lapsele spetsiaalselt talle mõeldud lugemist. “Tellige näiteks korralikke kodumaiseid lasteajakirju, mis tekitavad lapses positiivseid emotsioone ja valmidust oodata midagi, mis on spetsiaalselt talle mõeldud.“
Teadur tunnustab lapsevanemaid, kes annavad aeg-ajalt oma võsukestele võimaluse raamatupoes või raamatukogus ise oma lugemisvalik teha: „Õppige oma last tundma, tundke tema otsuste vastu huvi ja arutlege nende üle. Olen kindel, et lisaks tema lugemishuvile kasvab ka teie omavaheline usaldus."
Õigete teoste leidmisega võib keeruliseks minna ja seda eriti koolieas, kus lisaks rikkalikule raamatute valikule hakkab aina rohkem mängima rolli ka eakaaslaste arvamus. Kuid Palm on veendunud, et iga lapse jaoks on olemas raamat ning siinkohal tuleks appi võtta ka internet ja digiraamatud. Oluline pole raamatu formaat, vaid see, et selle sisu oleks kvaliteetne, et lapsevanemad julgustaksid lapsi tundma huvi kirjanduse vastu ning et raamatud ümbritseksid lapsi neile harjumuspärastes keskkondades. “Tänapäeval on selleks internet, kuid kindlasti pole ka noorema põlvkonna hulgas kadunud traditsiooniline raamat, raamat nii-öelda paberil ja kaante vahel,” arvab Jaanika Palm.
Palm kutsub lapsevanemaid innustama lapse kirjandushuvi erinevaid multimeedia kanaleid kasutades, kuulates pikematel autosõitudel audioraamatuid, vaadates kirjandusteoste põhjal valminud filme ja tutvustades lastele mugavas veebikeskkonnas asuvaid digiraamatuid. Positiivse näitena toob ta ka McDonalds`i algatusel loodud digiraamatud www.happystudio.com keskkonnas.
Hinnates tänapäeva tehnoloogia arengut, peab Eesti Lastekirjanduse Keskuse teadur sama oluliseks ka raamatute valikut vastavalt lapse vanusele. Siinkohal loetleme tema soovitusel raamatuid Eesti kirjanike sulest erinevas vanuses lastele.
Häid raamatuid 7–10aastastele
Wimbergi “Rokenroll” (TEA 2011). Luulekogu pakub suurepärast võimalust nüüdiselu vaimuka ja tempoka luule abil mõtestada. Kuna autor on ka ise lapsevanem, tunneb ta laste elu imehästi, oskab sellest leida ilmekaid näiteid ning neid humoorikalt, kuid siiski mõtlemapanevalt edasi anda.
Kristiina Kassi “Nõianeiu Nöbinina” (Tänapäev 2010). Nöbinina pole esimene nõiaplika ei maailma ega eesti kirjanduses. Teose teeb aga köitvaks seotus kaasaja Eesti eluga. Nimelt satub Nöbinina elama perekond Puraviku suvilasse ja asub külaelu nõiavitsa väel parandama. Kristiina Kass on kirjutaja, kes oskab luua pinget ja ka tegevustikku kiirelt, ilma liigseid kirjeldusi kasutamata edasi viia.
Häid raamatuid 11–14aastastele
Ilmar Trulli “Väike viisakas kärbes” (Varrak 2011). Napi ja vaimuka stiiliga Trulli luuletuste temaatika on lai, ulatudes poliitikast igapäevaeluni ning ametikirjeldustest looduseni. Ekspressi veergudelt tuntud värsisepa sõnamängu naudivad teismeliste kõrval ka täiskasvanud.
Ketlin Priilinna “Evelini lood” (Tänapäev 2011). Raamatu peategelane on 10aastane hakkaja ja julge Evelin. Kuna tüdruku perre kuuluvad peale tema veel kolm venda ja kolm õde, isa ja ema, ei tule tal igavust tunda, küll aga rahapuudust ja kitsaid olusid. Teose esimene vaatleb tüdruku kohanemist uues klassis. Teine osa käsitleb teguderohket suve, mil tüdruk teenib ka esimese taskuraha
