MAAETTEVÕTJA BLOGI | Kalle Kits: teraviljakülv sai läbi 8. mail, ristik ootab veel külviaega
Blogikanne 6. 12.05.2020
Teraviljakülv saigi läbi 8. mail. Ristik ootab veel külviaega, aga sellega polegi enam nii kiiret. Oli suhteliselt igav periood, sest põllud olid kuivad ning ära jäi igaaastane külviku uputamine ning selle mudast puhastamine.
Köis seda tugevam hooaja porisemateks perioodideks hoiul. Midagi läks ikka täitsa pekki ka. Irina oli ikka väga matsakas. 1000 seemne mass 61 g ja plaanis oli sellega ka põldu väetada, tervelt 295 kilo hektarile. Külvikule see ei meeldinud. Käigukast lõpus ja välja suutis kerida ainult 250 kilo. Ruudul nüüd vähem idanevaid teri plaanitust.
Hooaja lõpus näeme, kas oli õigus agronoomil või masinal. Tulevikus nii rammusat õlleodra seemet enam ei varu või soetan uue külviku. Esimesed nisukülvid ka nina mullast välja pistnud. Juuksurisse sain ka alles peale külvi, varasemalt alati ennem külvi paruka maha ajanud.
Talinisu põld. Saabusid leheanalüüsi vastused, mis pildil 1.
Päris ilus valgusfoor välja kujunenud. Ootasin rohkem punast, sest pole enam ammu suurlinnas käinud ja foori taga seisnud. Booriga oli see puudujääk oodatud. Ootasin suurt punast ka vasega.Albit Plus on olnud ainuke preparaat, mis on sisaldanud väga vähe vaske. Võimalik, et selle anomaalia ongi Albit põhjustanud.
5. mail sai tehtud teine pritsiring (leheproov sai võetud ennem seda pritsiringi), mis sisaldas fungitsiidi Tango Super 0,75 l/ha, kasvuregulaator Stabilan 750SL 1 l/ha, Gramitrel 0,75 l/ha, Coptrac 0,7 l/ha ja aminohappena Prolis 2 g/ha.
10.mail sai põld 200 kg/ha lämmastiksulfaatväetist ASN 26-13
Hanedest on olnud suur kasu. Leheproovide võtmisel oli kärbitud taimedel 6-7 võrset. Teistel põldudel 2-3 võrset.
Hanedele pakkusin ka kolmandat rooga, kuhu kõigele eespooloetelule lisasin ka Pasta Polognese kastet. Sõbrad on aga põllult kadunud. Nii hea roog enam ei kõlbagi. Külvatud põlde ründavad nad nüüd väikeste salkadena, nagu head partisanid muiste. Ainult 2+2 reeglit pole neile veel keegi õpetanud.
Kuna NDVI indeks näitab juba veidike rohelist siis on alusatud plaani jätkamine täies jõus. Hakkan seda pigem korrigeerima ülespoole alustatust. Põllule sai ka paigaldatud sademetemõõtja ja mõõdupuu kasvu mõõtmiseks. Ilmad ikkagi veel jahedavõitu ja pikkusesse kasvul veel erilist hoogu pole.
Ilm. Sademed mais 14 mm.
Hinnafikseeringud. 11.mail sai müüdud 12 tonni hinnaga 163 €/t Muugal (148 kodus)
Kui varasemalt oli fikseeritud 12 tonni siis nüüd kokku 24 tonni ehk peaaegu 50% plaanitust.
Postituses 3 sai variant 2. all fikseeritud vahemikus 14.04.2020-09.07.2020 ehk 60 tööpäeva jooksul. Perioodi 14.04.2020-12.04.2020 keskmine hind on 161,42 €/t Muugal.
Lisan ühe graafiku ka Chicago nisust.
11.mai fikseerimise üheks põhjuseks oli kõrgem päevahind (163)kui eelneva 20 päeva keskmine (161,42) . Chicago nisu flirdib trendijoonega. Sellest allapoole vajumine võib tulla suur kui ka ülemise trendijoone murre võib põhjustada tõusu. Ei anna siin kellegile ühtegi soovitust, et seda pimesi järgida.
Huvitav, kas näeme ennem SP 500 3000 taset või MLZ20 200 taset?
2. Lähiaja plaanid. Taliviljadele tuulekaera tõrje koos leheväetisega. Skageni põllule lisaks ka tsink ja Gramitrel. Ristikupõldude rajamine. Suviviljadelt kivikorjamine.
3. Suviviljad saavad 40 ml /ha koos umbrohutõrjega.
Olen kuulnud, et sel hooajal on väga suur turba ja muldade müük. See on märk sellest, et vanad rohenäpud ja ka uued on leidnud tee taimekasvatuse juurde.
Edu Teile!
Blogikanne 5 03.05.2020
Vahepeal on aprill läbi saanud ning mai alanud töö tähe all. Pühade periood ongi väga pikaks läinud. Kevadpühast saab veel aru , aga taimekasvatajal on ka vihmapühad. Oi kus põllud janunevad vee järele.
Olen kevadkülvi vägagi rahulikult suhtunud. Sellele vaatamata on see teispool ekvaatorit jõudnud ja muidugi põhikultuurid külvatud. Odra seemet pole minu põllud sel hooajal veel näinud. Ongi teine lisakultuur. Põhiline on ikka tali- ja suvinisu.
Suvinisu on maha külvatud kohe 3 sorti: KWS Scirocco, Nufelen ja Calixo. 2 viimast täitsa tundmatud minu jaoks. Sügisel on näha, mida võtta ja mida jätta. Valin seemneid nii, et võtan seemnenimekirja ja millele pimetestina sõrm peale jääb, selle valin. Sügisel peaks head suppi ka saama. Näpuotsaga sai nii põldhernest kui põlduba külvatud.
1.Vaatlusalusel talinisu põllul töid pole vahepeal teosatatud. Kuigi võib vist restorani seal avada. Haned on saanud juba nii suurteks sõpradeks , et käib toitlustamise teine voor. Ilmselt nii hea söögipooline, mida nad tõeliselt armastavad. Arvasin juba, et neil nüüd toidulaud palju mitmekseisem. Käivad ju kevadkülvid ning puhitud ja puhtimata seemet mahub neile lõpmatult kõhtu.
Pole veel näinud neid mullatöid tegemas, aga eelmisel aastal hernepõllus olid tikksirged triibud põllus ning seeme sealt kadunud. 1. mail on üle hulga pilvevaba ilm olnud ning uuenenud satelliidipilt nüüd vaatamiseks väljas.
Põld on kosunud. Keskel on pruun laik, mis on olnud teistkordseks toidulauaks hanedele. Korjasin 03.05 ka taimelehti, et need 05.05 laborisse saata. Ka varasemalt korjatud lehed 22.04 korjatud, lähevad kaasa. Leheanalüüsid korraldab Yara. Info SIIN .Teistel põldudel on NDVI indeks suurem kui 0,5. Hinnafikseeringuid pole lisandunud. Hinnad on langenud ja neljapäeval 30.04.2020 on MLZ20 leping sulgunud 186,5 tasemel.
Ilmateade. Aprillis oli sadmeid 41 mm. Ilmajaam fikseerib nüüd andmeid sellest hetkest, kui see üles sai pandud. Päris huvitav minu jaoks on mullatemperatuur. Olen sündinud agronoom, mitte seda akadeemiliselt õppinud. Mulle meeldivad numbrid, olen ju insener. Mullatemperatuuri polnud ma veel kunagi jälginud. 23. aprillist on mullatemperatuur 6 kraadiga flirtinud ja sealtmaalt on vegetatsioon ka tegelikult pihta hakanud.
Talinisu põllud said ka siis uue hoo sisse. Ühte põldu näen otse toaaknast. Optimaalne külviaeg peaks olema 9. maini. Selleks ajaks tahaks külvid maha saada. Hernega läks kehvemini. Ei jõudnud jüripäevaks külvata. Nüüd saab ussitanud herne.
Pildil 2 on viimase 7 päeva õhu ja muulatemperatuuride graafik. Näeb välja samamoodi nagu liiguvad praegusel ajal finantsturud. Kui põllumees teeks EKG, siis kindlasti sarnane siksak.
Kuna ilmajaamal ajalugu puudub, siis uurisin mida Onesoil on talletanud. Ja üllatus missugune. Seal ju korralik ajalugu. Pühad ongi selleks head, et siis leiab aega tegeleda nende asjadega, mida muidu ei tee. Ega ma polegi seda Onesoili korralikult tundma õppinud. Eelmine kord sai eelmise aasta viljelusvõistlusest räägitud. Nüüd tollele põllule ka üks huvitav graafik vegetatsiooniperioodi sademete, soojuse ja NDVI indeksiga.
Inglismaal on viljelusvõistlus YEN. Siit leiab rohkem infot https://www.yen.adas.co.uk/index.php/
Üheks võistlusklassiks on seal tegelik saak võimalikust potentsiaalsest saagist. Eelmisel hooajal tegi seal ajalugu Kaido Kirst, kes saavutas 86% võimalikust maksimumist kolmanda koha. See on väga huvitav võimalus hinnata agronoomi tööd.
Droonid leiavad põllumajanduses ka järjest suuremat kasutust. Huvitav äpp https://skippy.farm/
2. Lähiaja plaanid. Kevadkülvi lõpetamine. Intensiivsem taimekaitsetööde ja pealtväetamiste periood algamas. Ilmad soojemad, niiskust jagub ja taimed hakkavad jõudsalt kasvama.
3. Väetamisest. Talinisu põllud on saanud 40 ml/ha Albit Plusi. 23. aprillil sai Skagen põld Albit Plusi. Tempeartuurigraafikult, pilt 2, on näha , et ühel ööl on temperatuur -4 kraadi peal olnud. Selle väetisega töödeldud põldudel ei täheldanud mingeid külmakahjustusi.
Vihma ja päikest maikuuks.
Kalle Kits saavutas 2019. aasta viljelusvõistlusel parima tulemuse kasumlikkuse arvestuses teraviljade seas. Kits on Valgamaa Põllumeeste Liidu juht.
IV Sissekanne - Aprilli esimeses dekaadis tundus, et kõik tööd saavad väga varakult tehtud. Tegelikult opn läinud ootuste päraselt ehk vegetatsioon pole pihta hakanud.
Nädal jälle möödunud ja eriolukord ikka veel kestab. Olen selle olukorra väga hästi ära kasutanud ehk leidnud uue oskuse, mida nüüd hakkan järjest arendama, et saada meistriks. Asjade ärakaotamisega saan juba väga hästi hakkama. Agronoomiliste oskuste arendamine taandareneb.
Ilmad on olnud pilvised ning NDVI indeksiga sateliidipilte lisandunud polegi.Teistel talinisu põldudel NDVI 0,35-0,4 vahemikus.
Vähemalt olen aprillikuus märganud ja lugejatele vahendanud seda, mis eelmisel aastal jäi tähelepanuta. Ei, sellega pole blogil lõpp, lähme ikka hooaja lõpuni välja. Eelmise aasta start on olnud sarnane sellega, millele oleme juba kaasa elanud. Viimase hooaja kokkuvõtte sama põllu kohta leiab siit.
Otsustada võib igaüks, kas paremad oskused on kultuure kasvatada või mustkunsti teha?
Plaani järgi on ootused samad , mis eelmisegi hooaja algul.
Lõpptulemus on suures osas peaaktsionäri kätes.
Põllutööd, mis teosatatud. 23.04.2020 sai teosatud esimene pritsimine Albit Plussi , leheväetiste ja herbitsiidiga. Taimik on kosunud ning pritsitöö oli vajalik. Alustuseks vajalik keemiakogus saabus kohale ning põllukeemia katsed algavad. Esmaselt tutvusin perioodilisuse tabeliga, et meelde tuletada vajalike elementide omadused, sest mine tea, kuidas need pritsisegudes toimivad. Albit Plussi sai 40 ml/ha, Yara Vita Kombiphos 2 l/ha, Mantrac 0,5 l/ha.
Kaarkollaka esinemise tõttu põllul tegin ka umbrohutõrje Zypar 0,5l /ha ja TBM 75 WG 10 g/ha. Lepingulised töötajad olid haltuurat teinud, sest eelpoolmainitud taime nad ei eelistanud süüa.Järgmise hooaja lepingutingimused tuleb kriitilise pilguga üle vaadata. Ise tuleb kasügisel mõelda , kuidas ebasobivad umbrohud kergemini ellimineerida.
Seekord põllult pilti pole, kuna näeb päris kole välja. Nagu raiesmik, kus ainult kännud või pügatud muru ilma latvadeta. Ega muruniitmise hooaeg pole ka alanud. Kui muru kasvaks, niidaksite täie hooga.
Hinnafikseeringuid ei ole juurde tulnud. Järgmine kavatsus fikseerida väike kogus MLZ20 ülespool oleva ümmarguse kahe nulliga numbri juures. Sellest nädalast jääb meelde ka see, et hinnad võivad minna miinusesse( maikuu WTI toornafta futuur).
Nupukamad võivad nüüd välja mõelda igasuguseid tobedaid stsenaariume ja need võivad kunagi isegi täituda. Sademeid 23.04.2020 seisuga 31 mm. Ennem pritsimist sai põllult kogutud kimp värskeid talinisu lehti, et saata need laboratooriumisse leheanalüüsi tegemiseks.
Mullaandmed 22.08.2019 peale saagikoristust: ph 5,2, P 33 mg/kg, K 93 mg/kg, Ca 3786 mg/kg, Mg 366 mg/kg, Cu 2,6 mg/kg, Mn 51 mg/kg, B 2,21 mg/kg, Org C 3,4 %
Ilmaandmete jälgimiseks ja andmebaasi kogumiseks hakkasin kasutama füüsilist ilmajaama https://fieldsense.dk/en/weather-stations/ .
Kes teab, võibolla hakkan tulevikus ilmateadustajaks?
Vaatasin üle ka majanadatavad põllud, et välja selgitada, kas talvekahjusid ka on. Ja milline üllatus, et ühele põllule oli rajatud uus elektriliin. Pildilt 3 on näha, kuidas üks riigiettevõte suhtub eraomandisse.
Sel aastal oli peaaktsionär meie piirkonnas helde
Lähiaja plaanid. Kevadkülv lähiaja suurem väljakutse. Aprilli esimeses dekaadis tundus, et kõik tööd saavad väga varakult tehtud, on aga läinud ootuste päraselt ehk vegetatsioon pole pihta hakanud. Kui kevadtööd saavad tehtud , siis võib lisanduda ka uusi võimalusi info edastamisel ehk elava pildiga kommentaarid põllult ja kontorilaua tagant. Mine tea, lisandub mõni uus kommentaatorgi?
Albiti tegemised. Esimene pritsimine normiga 40 ml/ha teosatud.
Albit Plus toimib siin kui aktivaator taime looduslike omaduste ergutamiseks. Eriti tähtis on just see, et ta tõstab immuunsust ja stressitaluvust nii keemikaalide kui ka järskudele temperatuuri mõjude suhtes.
Õpetlik elukogemus. 2018 on jätnud Eesti teraviljakasvatajatele valusaid õppetunde. Ise olin ikka igal aastal hindu lukustanud, aga sel aastal polnud 10.juuliks midagi fikseerinud. Põhjuseks oli see, et 2017 sügis oli vihmane ning talinisu sai väga väike kogus külvatud. Nähes aga toidunisu börsihinda 200€ juures hakkasin vaikselt vilja ette müüma.
Sel aastal oli peaaktsionär meie piirkonnas heldem, kui nendes piirkondades, kus oli põud. Põldudelt oli näha, et saaki tuleb ja iga 10€ tõusu korral sai muudkui hindu lukustatud. See oli väga hea kogemus nähes hindu tõusmas ja ka reaalselt seda tõusu rahaks tegemas. Sagedased sellised aastad pole, aga aeg ajalt ikka juhtub tulema. Arvatavasti said paljud põllumehed ka vastu näppe, kui fikseerimised olid tehtud varasemalt kui 10. juuli ehk suhteliselt madalate hindadega.
Põhiprobleem polnud hinnas, vaid selles, et põua tõttu jäi saak väiksemaks, kui oli ette müüdud. Nüüd võib mõni selline tegelane mõelda, et ettemüük on saatanast. Keda selles süüdistada? Ikka iseennast. Sai tehtud viga, mis muud. Jätta hinnarisk unarusse, sellepärast, et kunagi sai tehtud viga, on väga lühinägelik tegevus.
Ise on tehtud ka suuremaid ja väiksemaid vigu. Läbi kukkuma ei pane mitte viga ise, vaid selle psühholoogiline mõju, et suutsid üldse vea teha. Esmalt hakkame paanitsema, siis meelt heitma ja lõpuks alla andma. Lõpuks võitiski viga, kui loobud tegutsemast.
Edukat hooaja jätku.
III SISSEKANNE - KEVADTÖÖD JÄTKUVAD
Füüsilise vormi hoidmiseks sai treenitud talinisu põldudelt lahtiste kivide korjamisega. Saak eriti suur küll polnud, aga kilomeetreid sai läbitud ja tonne sai tõstetud. Kevadkülviks jõuab nii korralikku füüsilise vormini. Künnipõhised põllud said ka libistatud ning ootavad külviaega. Sademeid on tulnud nii vihma kui lumena ja peaks kokku olema 10 mm (14.aprill seisuga).
Laulusõnadki ju kõlavad :
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha, on talv
ja paljajalu käia on lume peal halb.
„Tasuta tööjõud“ ei taha kuidagi põllult lahkuda. Pildilt on nad näha õhus oleva õhuväena.Ju siis neil seal tähtsamad tegevused käsil.
Tubased tegevused ning aega mõtisklemiseks. Tänane teema riskidest ja riskijuhtimisest. Eelmisel korral sai viidatud tabeli punastele numbritele (mitte ruletilauas olevatele): saagi müügihind, saagikus ja kvaliteet. Eelmisest postitusest leiab ka ühe uuringu lingi. Uuringu leheküljel 40 on tabel 11, millest selgub, et riskijuhtimisse panustamine maaettevõtjatel on teisese tähtsusega. Kas tõesti?
Eestis on vägagi muutlik ilmastik ning igal aastal ei saa toidunisu klassi minevat saaki. Saagi müüki mõtlen söödanisuna müües ehk ei võta hinnariski toidunisuna hinna fikseerimisel kokkuostajaga. Kui kvaliteet aga osutub toiduklassi minevaks, siis tuleb sellele vastav hinnalisa. Saagikus võib ka erineda palju sellest, mida oled plaaninud. Samad kulud ja väiksem saak, suurem omahind.
Nisu hinnad kujunevad meil vastavalt sellele , kuidas liigub MATIF börsil toidunisu hind. Kuna tegemist on uue saagi müümisega, siis hinnaindikatsioon tuleb detsembri 2020 toidunisu lepingult (sümbol MLZ20). Ise kasutan www.barchart.com graafikuid. Pildil 2 on selle lepingu aastase liikumise graafik
Sel hooajal on teraviljaturgu fundamentaalse info pealt hea kuulata Baltic Agro Eesti Youtube kanalilt.
Nagu graafikult näha, siis praeguse koroonakriisi ajal on nisu hind liikunud põhjast tippu.
Selleks, et hinnafikseerimisest aru saada, kajastan plaani, mida ise kasutan reaalselt. Nimetan seda võta või jäta meetodiks. Kui võtta aluseks talinisu põld, millelt loodan saaki 104,8 t, siis 10.juuliks 2020 plaanin fikseerida ca poole oodatavast saagist ehk 50 tonni 5-6 erineva fikseeringuga.
Pildil 3 on Exceli hinnakalkulaatorist väljavõte. Tänaseks on hind fikseeritud 2 fikseeringuga 12 tonni ehk 24% plaanitust. Graafikul punased nooled näitavad millises turuolukorras on hind lukustatud. Hind kodus keskmisena 150€/t. Sadamahinnana Muugal võib see olla 162-165 €/t. Eesti on väikene maa küll, aga kaugus sadamast mõjutab oluliselt tootjale kättejäävat rahahulka. Punaene joon graafikul ehk 200 päeva libisev keskmine on tase, mida jälgin selleks, kas hinnad on karused või pullised.
Lisaks turu fundamentaalse olukorra jälgimisele on minu suureks abivahendiks graafikud ja tehniline analüüs. Selleks, et eespool olevat hinna fikseerimise plaani mõne muu hinna fikseerimise skeemiga võrrelda, siis on selleks 3 erinavat varianti .
Variant 1. 14.04.2020 on pool oodatavat saaki fikseeritud hinnaga 165 €/t Muuga sadamas. Eelmises blogipostituses olevad kulutused on seega kaetud. Müü ja unusta turumüra.
Variant 2. Pole kindel, kas sellist fikseeringut Eestis tehakse. Perioodil 14.04.2020-09.07.2020 ehk 60 tööpäeva jooksul fikseeritakse iga päev võrdne kogus 50. tonnist päevahinnaga (0,83 t päevas). See toimib samuti, nagu iga päev söögikohas süüa päevarooga. Pole vaja ise mõelda. Kui otsus tehtud, siis ta lihtsalt toimetab iseseisvalt.
Variant 3. Kogusaak müüakse 31.08.2020 hinnaga. Saab võlast vabaks ja salved tühjaks.
Põllumees tegeleb hindade maandamisega. Ise olen turul kauplemisest inspiratsiooni saanud hoopis suurelt börsispekulandilt Jesse Livermorilt. Tänastel tubastel tegevustel võiks neid igihaljaid mõtteid üle lugeda Edwin Lefevre raamatust „Aktsiamänguri pihtimus“.
„Vaatlemine, kogemus, mälu ja matemaatika- need on asjad ,millele edukas kaupleja peab lootma. Ta ei pea mitte ainult vaatlema täpselt, vaid kogu aeg meeles pidama, mida ta tähele on pannud.Ta ei saa teha panust ebamõistlikule või ootamatule, ükskõik kui tugevad võivad olla tema isiklikud veendumused inimese ebamõistlikkuse kohta või kuitahes kindlalt ta võib arvata , et ootamatusi juhtub väga sageli.
Ta peab alati panustama tõenäosusele- see tähendab neid ette näha. Aastatepikkune praktika selles mängus , pidevalt õppides, pidevalt meeles pidades, võimaldavad kauplejal tegutseda otsekohe, nii sel puhul, kui juhtub midagi ootamatut, kui ka siis, kui juhtub saabuma oodatu.“
Nüüdseks plaanid tehtud ning jääme ootama ilmade soojenemist ja tegelikku vegetatsiooni algust.
II SISSEKANNE
Põllutööde hooaeg ongi reaalselt alanud. Vaadeldav talinisu põld on kätte saanud 6.aprillil 2 pealtväetist. Esimene kord CAN 200 kg/ha ja NPK 22-6-12 150 kg/ha.
Hea oli, et sai eelmise postituse tarbeks põllul ära käidud. Seekord avanes põllul huvitav vaatepilt, kus nagu keegi on teinud illusionistliku olukorra, kus taimik enamasti põllult kadunud. Seda näeb pildilt.
Kohe tekkis kahtlus, et sügisel sai seeme tagurpidi külvatud ja nüüd hakkab see maakera sisse kasvama. Ei seeme on ikkagi õieti külvatud ja jälle tulid nad külla. Kes siis? Ikka haned, kes muud. Kui pildilt vaadata, siis näeb, et miks peaks enam mineraalväetist külvama, kui orgaaniline väetis põllul olemas. Muidugi on nii hea tunne, et aasta suurim heategu on ka sel korral tehtud. Mul oli ju leping hanedega, et põld oligi nende söödapõlluks rajatud.
Teiselt pildilt näeb selle tasuta tööjõu hulga ära. Kuskohast on põllumjanduses töökäte puudus? Ja muidugi, nüüd jälle vana tuttav olukord, kus tuleb hakata üles töötama mitte väga nägusat põldu. Mis siis ikka, olen ju sellega harjunud. Kui poleks ennem põllul käinud, siis arvanuks , et jälle taimik ei talvitunud. Hea meel ka selle üle, et polnud põllule kevadel väetamiskulutusi teinud ja hanede söögilaud oli selle võrra nigelam.
Käiku jääb ikkagi esialgne plaan A. Igav ju pole, sest iga viimane hooaeg on olnud väga erinev eelnevast. Kui juhtub ekstreemseid olusid tulema, siis on valmis ka plaan B, C, jne.
Mitte ammu sai teatvaks uuring „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ . Uuringu leiab siit. Küsitlustulemustest ilmneb, et ka tänasel hetkel ei ole ligikaudu kolmandikul ettevõtetest konkreetset tegevus-, töötamis- või äriplaani ega ka finantsprognoosi. Lühema- või pikemaajalist tegevusplaani omab 52–73%.
Ise ei osalenud selles uuringus, kuna ei osutunud valituks, kes kutsuti osalema. Et mitte kuuluda selle kolmandiku hulka, kel plaan puudub ,siis vaatleme viljelusplaani talinisu põllu jaoks. Kokaraamatust saate teatud söögi retsepti, siis siin vaatlen nisu kasvatamise retsepti. Vaja on ainult kannatust, sest saagi koristuseni võib aega minna augusti lõpuni.
Tänases olukorras on plaani omamine Eestis nagu mingi innovatsioon. Bill Campellilt mõned head küsimused innovatsiooni kohta:
1. Kas arenete pidevalt edasi ... mõtlete, kuidas pidevalt paremaks saada?
2. Kas võtate pidevalt kasutusse uusi tehnoloogiaid, uusi tooteid, uusi põhimõtteid?
3. Kas võrdlete ennast oma tööstusharu/ maailma parimatega?
Põllule plaanitav lämmastiku kogus kevadhooajal on 191 kg/ha (N) Kuna olen teraviljaturul vabaklient, siis sisendite hinnad on enam vähem reaalsed, mida hetkel turult võib saada. Kasutan sellist lahendust iga kultuuri kohta. Minu jaoks on olulised ha kulud. Vaatame, kas saab 500 €/ha kulutusega hakkama.
Eelarves ei kajastu ka masinatega seotud kulutused. Samuti ei kajastu tulude-kulude poolel toetused ega maa rentimiseks tehtavad kulud Rohelisel põhjal tööd on teostatud. Väga olulised on punased numbrid müügihind ja saagikus. Need väga muutlikud suurused. Nendest lähemalt järgmises postituses. Tabelis rida "Vaba raha" on selline suurus, mis on saadud, kui põllu müügitulust on lahutatud ainult need kulud, mis on siin tabelis kajastatud.
Tulgu nüüd üks korralik vihmavaling, et tahke mineraalväetis saaks toimima. Värske satelliidipilt ka puudub. Edu kevadtööde tegemisel.
I SISSEKANNE - Väärt väetise abil tõuseb taimede haiguskindlus ja vähenevad ravikulud
Käes jälle aeg, kus agronoomil tuksub süda kiiremini. Ja see värske mulla lõhn, tuleb ju taas hingega põllule kolida. Kuidagi ei saa hooaega vahele jätta. Esmalt vahest sellest, et sel aastal ikka vanaviisi. Rakette kuule ei hakka lennutama. Nagu juba pildilt näha, siis põld ootab toitu. Oota veel natukene. Kolm eelnevat hooaega on õpetanud, et esimese väetusringiga pole kuhugile kiiret.
Aprillis erilist vegetatsiooni ei alga. Peale külvi 30.09.2019 pole seal rohkem majandatud. Esimeseks pealtväetiseks saab olema CAN 27- 4S 200 kg/ ha. Põllul taimik täitsa olemas ehk toormaterjal, mida hakkame vormima saagiks, mida sügisel saab salve korjata. On palju kehvemaid talvitumisi nähtud ning ka sealt on saaki saadud. Ootused saagile puuduvad. Hooaeg kujuneb selliseks nagu ta just ise tahab ennast kujundada. NDVI indeks 0.3.
Lähiajal tellin teenustööna puhtimise suviodrale Irina ja suvinisule KWS Scirocco. Seekord lisan puhtimissegusse 100 ml/tonni seemne kohta ka Albit Plussi. Soovitatavaks doosiks on tootjal antud 60-100 ml/ha kohta. Kuid suurema doosi kasutamise kogemus viimastel aastatel näitab, et tänu sellele on tõusnud oluliselt taimede haiguskindlus ning seega vähenenud ka ravikulud. ETKI katsete tulemused näitavad, et Albiti kasutamine puhtimissegus on andnud keskmiselt lisasaaki 200 – 300 kg/ha.
