. Foto: Bianca Mikovitš

Suurbritannias aastani 2007 rahvast sel eesmärgil seiranud riiklik statistikaamet ONS uuris, kas linnast maale kolinud jõukate eakate kodanike “rustikaalne idüll” on kuidagi mõjutanud nende tervist võrreldes ülerahvastatumates, tihedama asustusega, napima haljastuse ja pingelisemate avalike teenuste tingimustes elavate linlastest eakaaslastega.

Tulemused olid ühemõttelised. Sünnist arvestatud eluiga paranes uurijate sõnul koos kasvava “maalähedusega”, mistõttu külas ja suurlinnadest kaugemal asuvates asulates sündinutel on põhjust eeldada pikemat elu kui linnas ja äärealadel sündinuil. Isegi kõige vaesemate saatus oli maapiirkondades parem. Selgus, et maameestest kehvikud elavad vaestest linnameestest aasta võrra kauem.

Ekspertide hinnangul on sellisel tendentsil kolm peamist põhjust: maal on vähem vaesust, valikuline siseränne on tekitanud maalt linna tööl käivate inimeste külad ning rohelisemal eluviisil on silmnähtavaid eeliseid.

Statistika näitab, et maal elamine kahandab ka jõukate ja vaeste vahelist eluealõhet. Linnas elavad rahaliselt kindlustatumad mehed kaheksa aastat kauem, maal vaid viis ja pool aastat.