“No nii, Tätttte Jaan – räägi, kuidas sul siis läheb?” Juba 30 aastat on Margus sellise küsimusega saabunud Vilsandile ja jäänud vastust ootama.

Ei olegi nii lihtne vastata, kui Mikomägi puurib mind oma kissis silmadega nagu mongoli teadmamees üle lõkke ja ootab tõde. Siis hakkan ise ka mõtlema, et kuidas mul siis läheb.

Kui Margusel on rõõmus meel, mõjub see nagu ekvaatori päike; kui Margusel on muremõtted, mõjub see nagu must ähvardav pilv, kust on oodata äikest.