Juhan Simm 1939. aastal Pärnumaa laulupeol. Foto: Eesti Teatri- ja muusikamuuseum ---

Juhan Simm suutis meie meestelaulu viia kõrgele tasemele. Tema eestvõttel alustas Tartus tegevust esimene üliõpilasmeeskoor.

Algul lihsalt Simmi meeskooriks kutsutud kollektiiv sai aastast 1912 nime Eesti Üliõpilaste Ühendatud Meestekoor (tänapäevane Tartu Akadeemiline Meeskoor).

Tartu patrioot

Võrtsjärve lõunakaldal Kivilõppes sündinud Juhan Simmist (12.08.1885 – 20.12.1959) sai laulukultuuri võimsaima väljenduse – üldlaulupeo – üks sümboleid. Meeskoorid ei kujutanud ette laulupidu ilma tema jõulise
juhatamiseta. Neile pühendas Simm suure osa oma elust.

Alates 1898. aastast seostus Simmi elu Tartuga. Reaalkooli õpilasena mängis ta vioolat ja Aleksander Lätte asutatud Eesti esimeses sümfooniaorkestris tšellot, hiljem tegutses koorijuhina, sümfooniaorkestri ja teatri dirigendina, koorilaulude ja lavamuusika komponeerijana, oli muusikapedagoog ning kirjutas muusikaalaseid artikleid.

Kõige otsesemaks Simmi suunajaks muusikaalale oli Tartu reaalkoolis muusikaõpetaja ametit pidanud helilooja Rudolf Tobias.

Muusikaharrastused jätkusid Eesti Üliõpilaste Seltsis Ühendus, Vene muusikaarmastajate ringis ja rattasõitjate seltsis Taara. 1908. a kutsus Simm kokku meeskoori, millest 1912. aastaks kasvas välja Eesti Üliõpilaste Ühendatud Meestekoor.

1923 asutas ta veel teisegi meeskoori – Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori (J. Simmi nim meeskoor lõpetas oma tegevuse 1990ndate lõpus).

Simmist sai värvikas üldlaulupidude dirigent. Ta oli üldjuhiks 1923., 1933., 1938., 1947. ja 1950. aasta üldlaulupidudel, aujuhiks 1956. aasta Tartu I üliõpilaslaulupeol. Lauljad austasid teda just emotsionaalse ja jäägitult kaasa kiskuva dirigeerimismaneeri pärast. Tõelise liidrina oskas tekitada lauluvaimustust.

Oma imposantse väljanägemise ja lehviva juukselaka tõttu nimetati Simmi koguni Eesti Beethoveniks, laulupidude kuningaks või laulukindraliks. Üldlaulupidudele lisandusid arvukad kohalikud ja meestelaulupäevad.

Mitteametliku Simmi meeskoori nime all koos käinud üliõpilased tulid 1911. aastal välja ametliku meeskoori asutamise mõttega, soovides Simmi koori juhiks.

Esimesele proovile sama aasta 16. detsembril kogunes 40 meest, kes seadsid eesmärgiks astuda 1912. aasta 10. märtsil Eesti Rahva Muuseumi peol üles. Sellest saigi Eesti Üliõpilaste Ühendatud Meestekoori esimene avalik esinemine ja seda päeva on hakatud pidama koori sünni­päevaks.

Esimese heliloojakuulsuse tõi 19aastasele Juhan Simmile Gustav Suitsu sõnadele loodud laul “Oma saar”. Seda laulu rändurist, kes sõuab lõputul merel ega suuda leida unistuste saart, on palju lauldud nii kontsertidel kui laulupidudel.

Naabriks Oskar Luts

Kokku on Simm kirjutanud üle 150 koorilaulu, viis vokaalsümfoonilist teost, samuti mitukümmend instrumentaalteost. Enamik loomingust seisab käsikirjades. Kindlasti on nende teoste hulgas selliseid, mis väärivad (taas)avastamist.

Lihtsus ja rahvalikkus ilmnevad selgelt 1915. aastal Vanemuises lavastunud laulumängu “Kosjasõit” muusikas.

Vanemuises töötades kirjutas Simm muusika enam kui 40 lavastusele. Teiste hulgas Hella Vuolijoki näidendile “Koidula”, August Kitzbergi “Libahundile” ja Hugo Raudsepa “Sinimandriale”. Mitme näidendi muusika pani Simm kokku süitideks, neist mängitavaim oli süit näitemängule “Kalevipoeg ja Sarvik”.

Tema kodukandiarmastus väljendus kõige selgemalt hümnilaadses koorilaulus “Mulgimaale”. See valmis 1933. aastal ja on kirjutatud Hendrik Adamsoni mulgimurdelisele tekstile. Laul olevat sündinud Viljandi Helikunsti Seltsi tellimisel. Uue lauluga taheti üllatada Estonia kontserdisaali publikut.

Ainuvõimalikuks viisiloojaks peeti vana mulki Juhan Simmi. Tutvunud luuletusega, olevat Simm Viljandi meestele vastanud: “Es mas katsu, kui aiga ja lusti om!” Ja tulemuseks oli eesti koorimuusika üks populaarsemaid laule. Tekstis väljendub mulkide iseteadvus ja armastus oma maa vastu: “Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit. Üitsainus Mulgimaa, üitsainus Mulgimaa.”

Kui Tartu Tammelinna kerkis Juhan Simmi vana sõbra Oskar Lutsu maja, siis 1939. aastal valmis Lutsu naabrusse ka Simmil maja. Oma maja paraadukse kõrvale laskis peremees müürida kaks sünnikohast Kivilõppelt toodud kivi. Ühele neist laskis ta raiuda “Kivilõppe”.


Juhan Simm

- Sündinud 12. augustil 1885 Viljandimaal Kivilõppel
- Surnud 20. detsembril 1959 Tartus
Haridus
- Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskond 1906–10
- Berliini Sterni konservatoorium 1912–14
- Täiendas end dirigeerimises Pariisis Grand Opera juures 1924
Töö
- Vanemuise teatri orkestrant 1906–10
- Vanemuise teatri muusikajuht 1914–16 ja dirigent 1916–40
- Asutas Tartu meeskoori 1908, Tartu Meestelaulu Seltsi
meeskoori 1923
- Oli üldlaulupidude juht 1923, 1933, 1938, 1947 ja 1950
Looming
- Kirjutas laulumänge, operette, vokaalsümfoonilist muusikat, sümfoonilist muusikat, koorilaule, instrumentaal-kammermuusikat