Bussis puhkes kära. Vanem proua ei saanud veel istudagi, kui juba hüüdis midagi oma naabrile. Kohe juhtus see, mis Iisraelis sellisel puhul ikka – loetud sekunditega oli kümmekond võhivõõrast ägedas jutuhoos, mille juurde käis kätega vehkimine ja üksteisest üle rääkimine. Lisaks näidati näpuga minu päikesest põlenud näole ja vehiti veel ägedamalt.

Asi sai selgeks, kui üks noormees bussiakna pärani lahti tõmbas. Prouadel oli lihtsalt õhku vähe. Hoogsat keskustelu ei saa aga raisku lasta ja uus teema istus ju mugavalt kahe seljakotiränduri näol kõrval.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: