Meie aja parimaid novelliste Maimu Berg sai suvelõpul 75aastaseks. Äsja ilmus tema esimene luulekogu “Vanaema paneb vihmavarju kinni”, aga ka draamaraamat “Kõnelused lahkunutega”. Kohtume ja kõneleme Tartus, kus ta praegu elab ning lapselapsi hoiab.
Millise pilguga sa vaatad meie ümber toimuvale, mida näed?
Olen selles eas, et vaatan – jälle üks ajutine asi. Aga ajutise asja möödaminemine võib võtta liiga palju aega ja võib ohvreidki nõuda. Ma olen ka Stalini ajal elanud, neid ohvreid ma lausa silmas ei pea. Kuid ka igasugune psühholoogiline terror mõjub. Nüüd see viirus lisaks. Ei tahakski neist asjadest rääkida.
Räägime siis muust.

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: