▲ “Praise the Lord!“ hüüab mass NO teatri lavale ehitatud tsivilisatsiooni mülkas, nii eluski. On XXI sajand. Vahemaad on jäänud väiksemaks ning kusagil siinsamas raiutakse maha päid ja loobitakse naisi kividega surnuks. Just praegu sünnib üks eesti laps ja just praegu peksab üks jõhkardist mees oma laste ema. Tsiviliseerituse õhuke, õhuke kiht. Tiit Ojasoo
Mind ennastki üllatas see, et pärast lavastuse “Kõnts” nägemist olin rõõmus. Ütlesin endast mööda lehvivale NO dramaturgile Laur Kaunissaarele, et oli ilus etendus. Ta vist pisut kohkus mu tundeväljenduse peale.
Avalehele
0 Kommentaari