Puiesteed kui kultuurmaastike äärepits
Vanasti täitsid alleed õige mitut eesmärki: pakkusid liiklejatele päikesevarju, kaitset paksu lume eest, vähendasid teetolmu teket ja eemaldasid liigse niiskuse. Nimelt võib üks suur tammepuu transpireerida ehk lehtede kaudu auruks muuta aastas 151 000 liitrit vett. Kui see jagada kuue kuu peale, mil tammepuu üldse lehti kannab, siis teeb see ööpäevas 83 pangetäit.
Ei saa toetuda väitele, et vanad puud ohustavad liiklust. Kui tuulega ka midagi teele pudeneb, on oksad enamasti nii väikesed, et nende tee kõrvale tirimisega saab lapski hakkama.
Puiesteedest ja teeäärsetest põõsastest võib (üllatus-üllatus!) olla hoopiski abi liiklusõnnetuste vähendamisel, sest uuringud on näidanud, et kehvem nähtavus suurendab autojuhtide ettevaatlikkust. Vahest tuleks teeservade raadamise põhjusi otsida noorte projekteerijate õppekavast või projekteerimise lähteülesannetest?
Kui võrrelda maastikke inimestega, siis meilegi piisaks soojemal ajal riietuseks kotist, millele on auk sisse lõigatud, või ümber kere keeratud riideribast. Aga inimesed tahavad kanda hästiistuva lõikega rõivaid ja värve, mis meid õnnelikumaks teevad. Samamoodi on kultuurmaastikega. Suured monokultuursed põllud on häirivalt eluvaesed.
Hiljuti jäime ilma suurest jupist oma kodulähedasest puiesteest, sest Maanteeamet hakkas rekonstrueerima Vaabina-Antsla maanteed. Sain sellest aegsasti teada, ent mõtlesin, et mis seal’s ikka: suur osa siinsetest puudest oli maha võetud juba palju aastaid tagasi ja karta on, et kohe-kohe käivituvat projekti ei saaks niikuinii peatada. Aga me ei olnud valmis selliseks muutuseks!
Esiteks selgus, et hõredana tunduvatest puuridadest jäi alles üle 40 kännu. Veel trööstitum oli see, et sissesõit vana Vaabina mõisa südamesse, mis põlistammedest palistatuna mõjus suursuguse ja salapärasena, asendus päeva pealt üsna üheplaanilise agraarmaastikuga. Veel on alles teisel pool teed olev pärnaallee, mis oleks samuti ilma kohalike sekkumiseta palju hõredam.
Oleks imeline, kui alleed tõuseksid taas hinda – miks ei võiks PRIA luua nende hoidmiseks ja rajamiseks samasugust toetusmeedet nagu kiviaedade taastamiseks sai tehtud.
Maastikuökoloog Anneli Palo pakub lisaks traditsioonilistele alleepuudele taluteede äärde istutamiseks välja õuna- ja kirsipuid, pihlakaid. Rõõmuks oma perele ja möödasõitjatele, toidulauaks arvukatele putukatele, lindudele, loomadele.
Loe taustaks: "Maaomanik raius maha põlispuudeallee, aga omavalitsus näeb seaduserikkumist. Kellel on õigus?"
