03.09.2020, 00:00

Puru silma ajamine ei tohi silma hakata!

TÕSI TAGA • KIIKS • KIRI TOIMETUSELE • KUKALT SÜGAV MÕTE • PAETISME • TÕRRE PÕHJAST • SAJANDITAGUNE NALI • LOOSUNGID • KARIKATUURID

FOTO: HEIKI MAIBERG

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

Näotusi ei sobi näkku öelda!
Argpüks puistab südant saapasäärde.
Ei tasu ennast süüa paraja supi sisse.
Kui valitseb tühjus, siis tühja sest valitsusest!
Pinnapealsuse kandepind on kahjuks väga lai.
Halvimal juhul tõmmatakse vaip alt ja vesi peale!
Mõni mees on oma sõiduvees hoopis vastuvoolu liikudes.
Kuigi tervislik ei ole kella lüüa, kui see asub poksija randmel.
Kui keegi sulle keerab, siis võtab lugu sinu jaoks halva pöörde.
Kui naine tõmbab ennast käima, on mehel raske temaga sammu pidada.
Kui oma jope paneb hõlmad vöö vahele, saab temast võõras vammus.
Edaspidi peavad põllumehed hakkama taimekaitsemürgi asemel kasutama vastumürki.
Kui panna südamele liiga palju, võib süda vajuda saapasäärde.
Kui keegi hakkab auru välja laskma, on parem ära aurata.
Ei tasu hoida nende varju, kelle varjugi sa näha ei taha!
Kergema vastupanu teele kipub igaüks teekaaslaseks.
Kas karusloomakaitsjad võtavad oma tiiva alla ka karuse mehe?
Kas seltskonnalõvi on võõras seltskonnas võõrliik?
Kas kallaletungijate vastu aitab hädakaitseingel?
Kas pilvepiir on taevariigi riigipiir?
Kui toit kõrbeb põhja, siis kokk põhjab kõrbemist!
Poliitikute ümmargune jutt viitab ringkaitsele.
Saekaatrimehe sõrme saatus on saatuse sõrm.
Heast asjast ära öelda on äraütlemata kahju.
Üks pilditus räägib rohkem kui tuhat sõna.
Vulgaarsel vennal on käperdamine käpas.
Parem olla üdini aus kui üdina maitsev.
Puhastustule suits läheb patusele silma.
Kui tasub maksta, siis maksab tasuda!
Sõnaosav pugeja on teravmeelitaja.
Pappi köhida on rikkurile nuusata!
Loll käib marsisammul närvidele.
Kuriteos väljendub reo teorõõm.
Jagatud rõõmu kõigile ei jagu.
Unustuse hõlma ei hakka keegi!

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Inimesetundja

Tuntud Hollandi arst, kes mõnda aega juba Londonis oli tohterdanud, juhtus kord üle turu minema ning nägi seal üht salvimäärijat, kes toredas neljahobusetõllas, uhkes riides teenrid ees ja taga, edasi-tagasi rahva vahel sõitis ning neile oma imerohtusid raha eest välja jagas. Hollandi arst uuris välja, kus imetohter elab ja käis teda külastamas. Pärast esimest teretust ütles ta kohe: “Ma arvan, et meie teineteist vististi kusagil näinud oleme, aga ei tule kohe meelde, kus ja millal see oli.”

“Teil on sulaõigus,” vastas salvimäärija, “selle kohta võin teile lähemalt teavitust anda. Mina olin mitu aastat teenriks preili W. juures, keda teie kaunis sagedasti vaatamas käisite.”

“Aga kuidas see siiski võimalik on, et teie nüüd ilma teadmisteta ja tunnistusteta tohtriametis olete tegutsema hakanud ja nagu ma praegu ka näen, koguni jõukaks meheks olete saanud. Mina pole veel niikaugele saanud, ehkki küll juba üle 40 aasta oma ametit pean, ja nagu räägitakse – olen ma kuulus arst.”

“Enne kui ma teile selle peale vastuse annan, sooviksin ühe küsimuse esitada, kui lubate. Teie elate uulitsas, kus inimesi alati hulga kaupa liigub. Mis te arvate, kui palju inimesi läheb iga päev teie akna alt mööda?”

“Kes neid lugenud on, aga eks üle tuhande ikka. Vähemalt,” vastas arst.

“Ja kui palju nende hulgas peaks terve mõistusega inimesi olema?” küsis salvimäärija.

“Noh, kui nüüd arvu peab ütlema, siis ehk vahest sada.”

“Vaadake, tohtrihärra, siin ongi vastus teie küsimusele. Need sada tulevad teie käest abi otsima, teised kõik on minu omad,” lõpetas salvimäärija vestluse.

Kommenteeri Loe kommentaare