Alus ei saanud hoogu maha ega pöörata. Jaht libises inertsi ja külgtuule mõjul üle paatide parraste, tõmmates ühel paadil “otsa” katki ning vajudes seejärel kaldakindlustuskividele. “Tegemist oli avaneva sõukruviga, mis suletud asendis näeb välja nagu oleks kaks lusikat kokku pandud. Käima pannes labad avanevad. Propeller ei tulnud enam lahti,” ütles Kapsta. Sadama kaptenile kargas pähe mõte kutsuda appi sukeldumist harrastav saare elanik Marten Riisenberg.

“Hüppasin Priidu kõne peale voodist välja ja sõitsin sadamasse. Vee alla minnes nägin, et vint oli köit täis,” rääkis Riisenberg. Kümne meetri jagu võrku oli sulanud osaliselt plastikmassiks, mistõttu selle vee all noaga lahtilõikamine osutus parajaks katsumuseks. Marten Riisenbergil tuli sukelduda ja vahepeal taas pinnale tõusta kokku 40 korda, sest hapnikuballooni tal polnud. “Kui oled jahi all ja otse üles vee peale tulla ei saa, siis ega ikka väga palju aega tegutsemiseks ei jätku. Tegemist ei olnud niisama põhjas lamamise, vaid tõsise sikutamisega, mis kippus hingeldama ajama,” lausus Riisenberg. Nii pidi ta iga 10–20 sekundi järel üles ujuda. Lisaks raskendas vee all töötamist kehv nähtavus. Isegi maski kandes nägi ruhnlane vaid kuni 30 sentimeetri kaugusele. Ligi pool tundi kestnud päästeoperatsioon külmas vees võttis mehe üle kere värisema, kuid silla pealt üles ronimisega tal probleeme ei olnud.

“Kedagi teist poleks võtta olnud. Inimestel pole siin maskigi. Vee alla minekuks läks mingit nägemist ikka vaja,” ütles hobi korras mereveest musta tamme otsimisega tegelev Riisenberg.
Purjeka kapteni arvates korjas ta võrgu aluse sõukruvi ümber ilmselt Kuressaare kandist.