Bussiga saavad Variku küla elanikud Naima Hertsmann ja Vello Haossaar Ristile oma perearsti juurde ainult üks kord nädalas, teisipäevaõhtuti. Foto: Sven Arbet
Kullimaa küla Käru vallas Raplamaal. Kirgassinine peatusesilt kruusase maantee ääres annab lootust, et bussiliiklus pole siinmail sugugi väljasurnud nähtus. Aga muttide ja vesirottide pahategude tagajärgi likvideeriva Tirsi talu peremehe August Kiini paneb bussipeatuse mainimine muigama. Sest bussi pole Kullimaal nähtud vähemalt kümme aastat. “Seda õnne pole meile enam antud,” nendib Tirsi peremees. Külarahva perearst võtab abivajajaid kolm korda nädalas vastu Käru alevikus, kuhu on Kullimaalt rohkem kui tosina kilomeetri jagu kruusateid. Kuidas kohalikud, keda on kokku paarikümne ringis, tema juurde pääsevad? “Ainult oma abimehega,” kostab August Kiin ja patsutab päevinäinud halli Mitsubishi Galanti. “Ilma autota sellises kohas elada ei saakski.”
Avalehele
4 Kommentaari
Loe veel: