Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse juht Anu Kiviloo ootab infot helilooja sõpruskonnaga seotud potimaalingute kohta. Foto: Sven Arbet

Tung imelist maailma näha on see, mis rähnipoja puu otsa viib, toob ööbiku Linnutee riskidelt tagasi koduküla toomingasallu. Viib inimlapsegi läbi lookleva rõõmude ja murede tee, kus nii kordaminekuid kui tagasilööke.

Nõnda tekkis ka Arvo Pärdil 1970. aastatel omapärane kadumaläinud helide otsingu ja vaikuse periood (“Credo” ja “Tabula rasa” vahel), kus loovus võttis aja maha, et uues kvaliteedis ja vormis veelgi võimsamana kõlama lüüa. Enne seda aga oli periood, kus märkmikud ja noodivihikud täitusid küll mõtestatud tekstidega, kuid sellest jäi uute muusikaradade otsingutel väheseks.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: