Siinsamas Kapa-Kohilas...
Kapa-Kohila on Kohila alevi vana nimetus, mis oli kasutusel kusagil 1900. aastatest Esimese maailmasõja lõpuni. Kohila pool tuli nimesse mõisa järgi, Kapa pool sellenimelise hobupostijaama ja kõrtsi järgi.
Kõige pikemalt jäi nimi püsima raudteejaamale. Näiteks 1920. aasta "Meie Matsi" kalendrist leiab, et üks puhvetiga jaamadest on Kapa-Kohila.
Kohilast Tallinna on ainult 33 kilomeetrit. See on üks Raplamaa kiiremini arenevaid piirkondi.
Mida õieti mõtlete?
"No kas just päris puudutab, aga kui keegi seda nimetust jälle kolka tähenduses kasutab, siis mina küll võimalusel annan sellele ütlejale märku, et päris kolgas siin ikka pole," ütles Kohila elanik Kalle Talviste, kes on ka kohaliku volikogu esimees.
Täpselt samamoodi teevad Talviste sõnul teised Kohila aktiivsemad inimesed. Näiteks on Kapa-Kohilat maininud ajakirjanikega ühendust võetud. Vähemalt üks neist on lubanud pärast seda kirjutada Kohila vallast (Kohila alev ja vald ühinesid 2002 üheks omavalitsusüksuseks) ainult positiivseid uudiseid.
Kohila inimesed püüavad, nagu Kalle Talviste ütles, Kapa-Kohila sagedast mainimist enda kasuks keerata, andes sellele positiivset tähendust.
Näiteks on Kohila vallast pärit ärimehe Urmas Sõõrumaa algatusel asutatud MTÜ Kapa-Kohila. See ühendab kümmet piirkonnaga seotud inimest, kel huvi Kohila kandi arengut (põhirõhk on haridusel) õhutada ja toetada. Ka annab see mittetulundusühing välja aastastipendiume.
Tohisoo koolituskeskuses tegutseb Kapa-Kohila kammerkoor ja suviti on seal Kapa muusikafestival (Kapa Rock ja Kapa Klassika). On peetud Kapa Krossi ja Kapa Kappa (võrkpallivõistlus). Tohisool tegutseb ka Kapa stuudium.
"Kui stuudiumile nime otsisime, seletasime ise seda nii, et Kapa on kreeka tähestiku keskmine täht ja samas ka meie endi identiteedi osa," rääkis Kohila elanik Anneliis Kõiv, kes on ka vallavalitsuse kultuurinõunik.
Kui kusagilt on taas kuulda vana kolkajuttu, ei aja see Kõivu sõnul Kohila inimesi vihaseks, pigem suhtutakse asjasse lustlikult-trotslikult.
"Vahepeal me lausa kogusime seda, et kes ja kus jälle Kapa-Kohilat mainib. Paljude inimeste jaoks on ju Eestis kaks kohta, Kükametsa ka, mis just nagu asuvad kuskil ääre peal ja kus just nagu pole arenenud tsivilisatsiooni."
Anneliis Kõiv ütles, et kui Kükametsa samuti on kusagil olemas, kutsuks ta hea meelega üles Kükametsa inimesi kokku saama, et koos midagi suurt ette võtta. Kohila rahvas on kasutanud alevi vana nime laulupidudel käies, ja avastanud, et see töötab hea reklaamitrikina.
"Me siin ütleme veel, et kõik teed viivad Rooma, aga need kõik teed toovad Kapa-Kohilasse," naeris Kõiv.
Kapa männikus
Hea tahtmise korral näeb praeguses alevis vana Kapa-Kohilat ka puhtfüüsiliselt. Kohilas elav Inna Laanmets rääkis, et tema seostab vana nimetust eelkõige silla juures oleva künkaga, kus vanasti Kapa postijaam asus, ja Kapa männikuga, mis on kasvanud kunagise postijaama maadele. Postijaam ise säilinud ei ole.
"Aga ma usun, et igale Kohila inimesele võib Kapa-Kohila seostuda millegagi täiesti isemoodi," ütles Inna Laanmets.
Veel Raplamaalt pärit väljendeid
- Mis mahtrat te teete?
Juuru vallas Mahtra külas oli 1858 sündmus, mis ajalukku jäänud Mahtra sõjana. See talumeeste mäss on paljude eestlaste mälus Eduard Vilde samanimelise romaani järgi. Mahtra sõja aastapäevasid tähistatakse Raplamaal tänase päevani.
- Eest ära! Kas oled klaassepa poeg, kas Järvakandist või?
Viide Järvakandi alevi (ka omaette omavalitsus) pikale klaasitööstusajaloole, mis sai klaasikoja rajamisega alguse 1879. Tänapäeval on lehtklaasi tootmine lõpetatud, ent alevis tegutseb klaastaarat tootev Järvakandi Klaas. Samuti asub alevis klaasimuuseum.
- Mine potilaadale!
Vigala vallas Leibre külas Poti kõrtsi juures peeti vanasti kuulsaid linalaatasid. Tänaseni on alles tolleaegne kaubahoone. Laat ise viidi Eesti Vabariigi alguses üle Kivi-Vigalasse ja pärast Eesti taasiseseisvumist taastati Poti laada nime all Vana-Vigalas, kus seda peetakse tänaseni.
