Foto: Shutterstock

Näiteks tuntud vanasõna “Ütle, kes on su sõbrad, siis ütlen, kes sa ise oled” on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis esindatud koguni paarikümne rahvapärase üleskirjutusega. Neist varaseim pärineb 1867. aastast Saaremaalt.

Niisiis on see tänapäevalgi hästi tuntud vanasõna tõepoolest vana ja olnud käibel kindlasti juba enne Jakob Hurda suurkogumise aega. Rahvatarkuse tähendus on üsna selge – sõprades leidub ikka midagi ühist ja me oleme sõpradega enamasti üsna sarnased.

Piisab sageli üksnes teadmisest, kellega inimene suhtleb, et teha järeldusi inimese enda kohta. Sama ideed kannavad mitu muudki vanasõna, näiteks “Sõpradest tuntakse sind ennast”, “Kuidas mees, nõnda sõbrad”, “Sõber tunneb sõpra”.

Vanasõnad kõnelevad väga sageli inimestevahelistest suhetest, talletavad pikaaegseid tähelepanekuid nii kõikvõimalike inimolukordade kui ka inimomaduste kohta. Inimeste heaolu on alati sõltunud kogukondlikust läbikäimisest ja naabrisuhetest. Sõbrasuhted ja sõprus on üks olulisemaid suhtevõrgustikke, mistõttu leidub neil teemadel ka rohkesti rahvatarkusi. Eelnimetatud vanasõnad on seejuures üsna otseti ja üheti mõistetavad ja huvitaval kombel ka tänapäeval täiesti päevakohased.

Sõpruse väärtuslikkust ja hea sõbra tähtsust saab vanasõnadega rõhutada väga mitut moodi. Paljudes vanasõnaklišeedes on vaimse sõpruse piltlikuks mõõdupuuks materiaalselt hinnaline ja väärtuslik, nt raha: “Sada sõpra ommõ inäbä kui sada ruublit rahha.” Või “Parem sõna sõbralt kui rubla raha.”

Mitmel pool Eestis on tuntud vanasõnad: “Õige sõber kaalub rohkem kui kuld.”, “Hüvä sõbra nõuanne on enäm kui puul võitu.”, “Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane.”, “Parem üks sõber kui kümme vaendlast.”

Leidub aga ka ütlusi, milles sõprust või hingesugulust peetakse olulisemaks kui veresugulust. Näiteks on eesti folklooriski tuntud Vana Testamendi õpetussõnade hulgast pärinev ütlus “Parem sõber, kes ligi, kui vend, kes kaugel.”

Samasse ritta kuuluvad ka tõdemused “Sõber ligidält om inämb kui veli võõralt maalt.”, “Sõber om paremb kui sõsar.”, “Sõber on parem kui kõige ligem ligemene.”, “Üks hea sõber on änam kui üheksa sugulast.”, “Parem hia sõber kui halb sugulane.”

Sõpruse teema on üldinimlik ja tänapäevalgi võib minna nii, et sugulastega ei suhelda, küll aga on ühisosa olemas sõpradega: “Sõber aitab sõpra, aga vend, kes venda aitab, on alles sündimata.”

Terve hulk eesti vanasõnu juhatab, mida teha või kuidas käituda, et sõpra saada ja hoida. Muidugi on sellistes tarkuseterades esiplaanil positiivsust rõhutavad jooned: “Rahuline süda ja rõõmus nägu kogub omale palju sõpru.“, „Lahke silm leiab sõpru.“, „Lahke suu teeb palju sõpru.“, „Kes sõbru tahab saada, peab ise sõbralik olema.“, „Tahad, et sõber piaks hea olema, siis ole sina enne.“

Leidub hulgaliselt klišeesid, mis tõstavad kilbile vana sõpruse ja vana sõbra: „Vana sõber on kui varn seinas.“, „Vana tee, vana sõber.“, „Vana viha ja vana sõprus – neide juure ommava sügävä.“, „Parem vana tuttav kui uus sõber.“, „Üks vana sõber on parem kui kaks uut.“, „Parem üks vana kui hulk uusi.“, „Ärä unesta vana sepra, uus ei ole vana vastane.“

Vanasõnad on tihti üksteisele vastandlikud, niisiis pole üllatuseks mõnedes elutarkades tähelepanekutes peituv järeldus, et sõpra ei tohigi liialt usaldada ja ka sõber võib olla salakaval. Huvitaval kombel ongi sõbra-teemalistest rahvatarkustest kõige populaarsem lausa üle 200 arhiiviüleskirjutusega tarkusetera „Sõber sõbra naha koorib“.

Lisaks rõhutab sõpruse varjukülgi terve hulk muidki rahvalikke mõtteteri: „Igat sõpra ei või usaldada.“, „Annad sõbrale suu, siis ära anna südant.“, „Mis sa ei taha rääkida vaenlasele, seda ära räägi ka sõbrale.“, „Ära usu sõbra silma ees, vaid seila taga.“, „Hoia sõbra iist, vainlase iist tiiät muidogi hoita.“, „Avalik vaenlane on parem kui sala sõber.“, „Sõber sülitab sõbra tasku.“, „Sõpr sõbra käpistäs, naabri naba lõikas.“, „Head sõbrad ikka oma nahka nülivad.“, „Sõber koti naaber.“, „Ise oleme sõbrad, kaup on võõras.“

Olgu selle eelöelduga, kuidas on, ent lõpetuseks on siiski tähtis rõhutada vanasõna „Tõsist sõpra tuntakse hädas“. Ükskõik kas sõpradel on üksteisega rohkem sarnasusi või erinevusi!