Meremeeste ja kaupmeeste kaitsja Püha Nikolause hoolealused, laevamees ja nuiamees Karja kirikus. Mis näitab sealtsamast lähedalt kulgenud kaubatee tähtsust, võrreldes muude kohalike mereteedega. Kivisse raiutud (soola?)laevnikus ja nuiamehes näeme võimalikku viidet nii kylfing’itele-kolbjaagidele kui ka viikingitest meresõitjatele, kes kurseerisid taga Karja kirikut Soela väina läbival veeteel. Pentti Muhonen

Saaremaalt on viimasel ajal leitud kuninglikku kulda ja kahtlemata leitakse veelgi, samuti on välja kaevatud eelviikingiaegne laevmatus, millele pole samaväärset vastu seada mujal maailmas. Loogiline. Soomerootslasest ajalooprofessor Matti Klinge esitles juba 40 aastat tagasi ideed muistsest Soome (et mitte öelda Saami) mereriigist, millel Saaremaa keskuseks ning mille „Rootsi, Taani, Novgorod ja Saksa Ordu ning X–XIII sajandini võimsust kogunud Poola tasapisi hävitasid“.

Klinge võrdles kohalikke "Soome" ja "Rootsi" mereriike Taani Knud Suure impeeriumi ja Olav Tryggvasoni Norra–Atlandi samasuguste mereriikidega.

Tähelepanu äratab seejuures asjaolu, et millegipärast peavad ajaloolased Põhja-Saaremaad üheks kõige vähem huvipakkuvaks regiooniks Saaremaal. Kuigi just seal, endisaegse poolsaare tipus vastu Hiiumaad, asus kiviaegne observatoorium. Kuigi ilmselt just Soela väina kaudu viis ürgne soolatee Kirde-Euroopa metsavööndisse ja ühtlasi ka ammu aegu sisse sõidetud veetee Põhja-Euroopast nii Valgele, Mustale kui Kaspia merele.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: