Rae valla Aruheina lasteaia Lustakate Liblikate rühma lapsed ja õpetajad käisid hobusõul ratsutamist lähemalt uurimas. Käik Saku Suurhalli oli auhinnaks Maalehe esikaanekonkursil vahva pildiga osalemise eest. Foto: Bianca Mikovitš

Rae valla Aruheina lasteaia Lustakate Liblikate rühma õpetajad tegid lastest suvel vahva pildi ja osalesid Maalehe esikaane kujunduskonkursil. Pildil tormavad lapsed staadionil, täiskiirus peal, täiskasvanud sabas, sirgelt finiši suunas. Juures on kiri “Meie tulevased olümpiavõitjad”.

Aktiivne rühm sai võimaluse eelmisel nädalavahetusel külastada Saku Suurhallis toimunud Baltimaade suurimat rahvusvahelist ratsutamisvõistlust Tallinn International Horse Show.

“Õhtul on vanematel palju huvitavat kuulata, see pole ikka päris tavaline lasteaiapäev,” ennustasid rühmaga hobuseid vaatama tulnud õpetajad juba ette.

Lapsed olid natuke pettunud, et ainult vaatamisega tuli piirduda, nemad oleks meelsasti proovinud ise toredaid võistlushobuseid. Nii uhkelt hüppasid ratsud üle tõkete ja nii osavad olid ratsanikud sadulas! Ja kui võitja auringile kappas, oli see nagu filmis – muusika mängis, lindid lehvisid ja kõik plaksutasid.

Selles tuules valmistus nii mõnigi laps kodus endale hobust lunima. Teised olid nõus lemmikloomana leppima ka koera või kassiga ning üks poiss ütles, et talle meeldivad tegelikult lehmad.

Kui nüüd ajas edasi hüpata, siis võiks ühe tulevase olümpiavõitja portree olla järgmine: ta elab Eestis ja oma majas. Seal peab olema ruumi lemmikloomale, aga metsloomad peaksid jääma metsa, sest nad võivad olla natuke hirmutavad. Tulevane olümpiavõitja armastab väga vees möllata.

Praegu vajab aga võidukaks sirguv kodanik võimalust saada kiiresti kalli ja hädasemal juhul ka kohe sülle. Ning seda isegi siis, kui otseselt midagi halvasti pole. Korraliku kallistamiseta ei vea päeva lihtsalt välja, võidukast tulevikust rääkimata.