Vaimulike rääkimata lood: “Väike tüdruk ütles äkki, et õpetaja serviis on ju meie kuuris!”

Enne Teist maailmasõda kirikutööd alustanud inimestel tuli hiljem koos kõigi teistega elada ajas, kus nende saatus ei olnud endi käes.

Esmalt stalinistlikust hakklihamasinast ja siis kohaliku KGB käest läbi käinud vaimulikud ei kiirustanud oma lugusid rääkima isegi siis, kui Eesti oli juba kümme aastat vaba olnud.

Ka lähedastel oli tagantjärele keeruline sellesse aega uuesti sisse minna - vaimulike pered pidid nendega koos tegema läbi sama karmi kadalipu.

“Suurt süüd teil ei ole,” ütles uurija Ain Eenmaale, kes oli Taagepera kiriku vaimulik ja Ala kooli juhataja. “Saate ainult kümme aastat laagrit ja viis asumist.”

Tema kahe lapsega koju jäänud naine Benita oli üleöö saanud “riigireeturi abikaasaks”, keda kusagile tööle ei võetud. Hiljem teenis ta leiba kohtu kaasistujana. Sealtkaudu sai naine teada 1949. aasta märtsiküüditamisest.

“Küüditamine on alanud,” ütles Benitale kohalik kohtunik proua Krikk. “Tõrva täitevkomitee esimees helistas ja teatas, et homme algab sitavedu.”

Öösel tulid püssimehed Benitale ja tema lastele järele - samas majas elav üürnik oli nende asukoha avalikuks teinud.