“Öörändurid” Hannes Kaljujärv ja Andres Mähar, laval Maurice ja Tommy, kes vaatamata kõigele, mis elus ja nendegi vahel sünnib, teineteisest rohkem hoolivad kui välja paista lasevad. Maris Savik

Ingmar Bergmani suure haardega “Fanny ja Aleksander” on Tartu teatris selline, et kui oleksin teatrijuht, siis hoiaksin lavastust repertuaaris. Loo suurus, sümfoonilisus, osatäitmised ja päevadega kasvav aktuaalsus väärivad igal juhul elushoidmist.

Suurele lavale

Veel kord mõtlen ennast Vanemuise direktoriks, et mis ma teeksin, kui raamatupidajad ütlevad, et lõpetame ühe elusa lavastuse. Sest: uued tulevad peale, “Fannyt ja Aleksandrit” on kallis pidada, seal mängivad külalised, lapsed mängivad, nad kasvavad suureks, lavastust ei saa kergelt külalisetendustele saata... Kõik on pealtnäha õige.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: